Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon
Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed
sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse
küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks
jagunemisega.
Folliikel, millest munarakk ovuleerus, ei lõpeta munarakust vabanemisega veel oma
eksistentsi. Follikul kujuneb ümber kollaskehaks, mille ülesandeks on toota
kollaskehahormoone e gestageene. Gestageenide toimel algab emaka limaskesta näärmetes
sekretsiooniprotsess, mis peab tagama tingimused embrüo kinnitumiseks ja raseduse
arenemiseks.
Enamlevinud 28-päevase menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon reeglina tsükli keskel
(menstruatsiooni esimene päev loetakse tsükli esimeseks päevaks). Kuna seemnerakud
püsivad naise suguteedes viljastamisvõimelisena mitu päeva, on rasestumine kõige
tõenäolisem, kui vahekorras ollakse tsükli 9.-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli
korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem.