õlavarte nahas (1100 +/- 215 mm2). Päikesele eksponeeritud nahas on melanotsüüde arv ligikaudu kaks korda suurem kui mitteeksponeeritud nahas. Erinevate rasside ja sugude esindajatel on melanotsüütide arv enam-vähem ühesugune. Mustanahalistel on aga ühe 3 basaalraku kohta 400 melanosoomi, mis on neli korda rohkem kui valgetel. Vananedes melanotsüütide arv väheneb, ligikaudu 6-8% iga 10 aasta kohta. Melanotsüüdid on dendriitidega rakud epidermise basaalkihis. Eristatakse sekretoorseid ja mittesekretoorseid melanotsüüte. Naha melanotsüüdid on sekretoorsed melanotsüüdid ning funktsioneerivad naga üherakulised näärmed. Melanotsüüdid produtseerivad melanosoome, mis lähevad ümbritsevatesse keratinotsüütidesse. Üks melanotsüüt varustab melanosoomidega umbes 36 keratinotsüüti. Mittesekretoorsed melanotsüüdid ei anna oma melanosoome ära, vaid paigutavad neid perinukleaartsoonist dendriitidesse ja tagasi. (Kaur 1999: 6) 3. PÄEVITUS
• Antonovksy – SOC sidususe tunne • Sheier & Carver – lisasid veel optimismi. Meeleolu ja haigestumine: • Evans jt -‐ 3 meeleolu kirjeldavat faktorit (õnnelik, pinge-‐depressioon ja vihane-‐depressioon) • Stone – kogus meeldivaid & ebameeldivaid sündmusi, mõõtis sekretoorseid immuunglobuliin antikehi (sIgA) Isiksus ja heaolu – Diener ja Lucas: Temperamendimudelid, kognitiivsed mudelid, sotsialisatsioonimudelid, kongruentsuse mudelid, eesmärgimudelid. Päritavus – kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel.
Selle kaudu närvisüsteem reguleerib organismi talitlust. Refleks levib refleksikaart mööda. See on tee, mille erutus läbib vastvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul. Seda aega nim refleksiajaks. Refleksikaare osad: Sensor/retseptor -> aferentne e sensoorne tee -> keskus (KNS) -> eferentne tee -> (võtab vastu erutuse) tundlikkust esilekutsuv motoorseid või sekretoorseid reaktsioone esilekutsuv (täidesaatev) -> efektor e täidesaatev elund -> REAKTSIOON Keskuses (seljaaajus) võib olla ka vaheneuron. Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga. (eelmine oli monosünaptiline reaktsioon) Seljaaju ehitus ja funktsioon Paikneb lülisamba kanalis
Endokriinnääre – hormones are secreted into the blood by specialized glands – to act on various tissues around the body Sünaptiline signaliseerimine – nerve cells release chemicals at their endings to affect the cells they contact Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Parakriinne: signaalid “atakeerivad” neid rakke, mis asuvad lähedal. Nt: mast cells (тучные клетки, мастоциты)- rakudes, mis asuvad sidekudedes on palju sekretoorseid graanuleid, mis sisaldavad enndas histamiini, mis sekreteeritakse infektsiooni või vigastuse vastusena. Seedetraktis. Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis. Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse. Endokriinnäärmed sünteesivad
Üheidulehelistel taimedel ja okaspuudel on lehe tugikoeks ainult sklerenhüüm, kaheidulehelistel sklerenhüüm ja kollenhümiseerunud põhikude. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. Vahel leidub mesofüllis idioblastidena asterosklereiide (kameelia -- Camellia, teepõõsas -- Thea). Sageli esineb eeterlikke õlisid, vaike, tanniine jms. eritavaid sekretoorseid rakke. Leidub ka kaltsiumoksalaadi kristalle. Mesofülli struktuur sõltub taime fotosünteesi tüübist. Enamik taimi on C 3 tüüpi, nende lehe ehitus vastab ülalkirjeldatule. Soojematel aladel kasvab sageli C4 taimi (Eestis vaid üksikud liigid). Nende morfoloogiliseks iseärasuseks on mesofüllirakkude paiknemine
fosfaatide konts, kõrge pH. Vaja, et neutraliseerida fermeteerimisel tekkinud happeid vatsas. 100-200 l sülge eritavad lehmad päevas. Sülg ja elektrolüüdid tuleb taasimendada kiiresti, muidu tekib dehüdratatsioon. Koeral nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon Toimub parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Ehk näo ja keele-neelu närvikiud stimuleerivad sekretoorseid rakke koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!). Eelaimdus, et saab süüa, algatab parasümpaarilise vastuse süljeerituse näol (nt pavlovi eksperiment – kellahelina peale hakkas sülg jooksma)
lipiidides lahustunud kajulike ainete detoksifitseerimisega. Detoksifitseerimise käigus muudetakse rasvlahustuvad ained veeslahustuvateks, mis võimaldab nende väljutamist uriiniga. Kui organismi satub palju kahjulikke aineid (näit. fenobarbitaali), siis vastuseks sellele sünteesitakse suures koguses detoksifitseerimiseks vajalikke ensüüme ja sER-i hulk mitmekordistub. ER-i teine oluline funktsioon on kaltsiumi-ioonide salvestamine. Valkude modifitserimine ER-is Enamik sekretoorseid ja membraanseoselisi valke alluvad pärast sünteesi nn. post- translatsioonilisele modifikatsioonile. Võib nimetada viit erinevat post-translatsioonilise modifikatsiooni tüüpi, millest kaks esimest ja viies toimuvad ainuüksi ER-s, kolmas ja neljas toimuvad peale ER-i ka Golgi kompleksis. 1. Disulfiidsildade moodustumine. See toimub rakus eranditult ER-is ning mitte kunagi tsütosoolis. 2. Valkude õige kokkupakkimine. ER-i valendikus töötavad mitmed nn. chaperon-valgud,
Seal on 44 hammast, täiskomplekt moodustab umbes 1,5 aasta vanuses. NEEL JA SÖÖGITORU Sigadel on pikk ja kitsas neel, söögitoru lühike ja sirge. MAGU Magu on ühekambriline. 1 Mao limaskesta rakkudes toodetakse lima, proteaase ja lipaase. Mao limaskest jaguneb kardia,-funduse,- ja püloorusenäärmete regiooniks Mao fundusenäärmetes on 3 tüüpi sekretoorseid rakke (mukoosarakud toodavad lima ja proteaase, paretaalsed rakud HCl ja pearakud proteaase). Maolukuti näärmetes on samuti pearakke ja mukoosarakke, kuid pole paretaalseid rakke. MAKS Maksal on 4 sagarat, maksa kaal on seal kuni 2,4 kg. Maksal on palju funktsioone: kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustusproduktidena kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina,
see on tagatud erineva valgulise koostisega · AP kompleksi teke trasporditava valguga kutsub esile ARF seondumise · GTP hüdrolüüs muudab dünamiini konformatsiooni ja on vajalik klatriin-kaetud vesiiklite eraldumiseks membraanist · COP tüüpi vesiiklid ei vaja sellist GTPaasset energiat · Ilmselt olemas ka spetsiifilised kattevalgud, mis moodustavad eksotsütootilise ja sekretoorseid vesiikleid Konstitutiivne sekretsioon, väikesed, vähem pakitud vesiiklid Reguleeritud sekretsioon- tihedamini pakitud, suuremad vesiiklid- vabanevad mingi signaali tulemusena 16. ER signaaljärjestus, kus paikneb ja millised seaduspärasused Laetud N terminaalne signaal (Met + 2-5 laetud AHd) -6-12 hüdrofoobset Ah-d sisaldav regioon -5 polaarset Ah-t sisaldav N-terminus -Preproteiin ja preproproteiin
Pullvasikad on harilikult suurema sünnimassiga. Vastsündinuperiood kestab 2...3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab kohanemine väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi-, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade, A- vitamiini ja globuliinidega, kutsub esile motoorseid ja sekretoorseid fuktsioone ning soodustab luude mineralisatsiooni. Piimaperioodil on noorlooma põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Et noored loomad ei suuda piimaperioodi algul kasutada teisi söötasid, siis antakse neile harilikult täispiima, piimaasendajat ja lõssi. Piimaperioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Noorveistele on soovitatav anda esmalt head heina, jõusööta, juurvilja karjamaarohtu ja silo. Pidada
Samal ajal algab emakakaela sulgumine: sünnitusjärgselt on emakakael avatud kahele sõrmele, nädala pärast on emakakael sõrmele suletud. Platsentat varustanud versooned tromboseeruvad, endomeetrium taastub 2-3 nädalalga, platsenta loozi piirkonnas ~6-8 nädalaga. Kõige varem võivad sekretoorsed muutused endomeetriumis tekkida 44.sünnitusjärgsel päeval, seega ovulatsioon võib toimuda kõige varem 40.sünnitusjärgsel päeval. Rinnaga toitmisel ei teki ovulatsiooni ning endomeetriumi sekretoorseid muutusi tihti enne 4.sünnitusjärgset kuud. Sünnitusjärgne voolus emakast e. lohhiad kestab 4-6 nädalat. See sisaldab verd ja emaka limaskesta jäänuseid. Esimesel 3-4 sünnitusjärgsel päeval on voolus rohke ja verine (lochia rubra). Rinnaga toitmisel suureneb oksütotsiini eritumine, mis parandab emaka kontraktsiooni. Peale 5. päeva muutub voolus pruunikaks (locha fusca). Alates 12.-14.päevast on voolus heledam, valkjas-kollakas (locha alba) ning
annaabi.ee 
