Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga. Makrofaagide ülesandeks on ka vananenud rakkude "äraseedimine". 10. Vesikulaartransport rakkudes e klassikaline sekretoorne rada. Vesiikulite pungumine lähtekompartmendist ja ühinemine sihtkompartmendi membraaniga. Kattevalkude (klatriin, COP) tähtsus. Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine mikrotuubulite abil teise kohta ning
VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire. VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne
IgA-antikehad moodustavad kõikidest antikehadest 1520%. Võib esineda nii monomeerina kui ka dimeerrina. Monomeer- IgA1 on põhiliselt vereseerumis. Enamus lümfoidkudedes on ülekaalus IgA1 tootvad rakud Dimeerset vormi on kõige rohkem ja seda kutsutakse ka sekretoorseks IgA- ks ehk sIgA-ks. IgA2 on põhiline immunoglobuliin, mis esineb limaskestade eritistes(k.a. pisarad, sülg, higi, ternespiim ja sugukuseteede, seedetrakti, eesnäärme- ja hingamisteede epiteel). Sekretoorne IgA on dimeer, mis koosneb kahest IgA antikeha molekulist, mis on omavahel seotud valguga, mida nimetatakse J(joining)-ahelaks. Et see üksus saaks erituda, peab lisaks olema kinnitunud valk, mida nimetatakse sekretoorseks osaks. Sekretoorne osa sIgA-st kaitseb immunoglobuliini ensüümide poolt lagundamise eest. IgM-antikehad moodustavad umbes 10% kõikidest antikehadest. Nad on nakatumisjärgselt kõige esimesed antikehad, mis tekivad kui kokku puutuda antigeeniga
Siseehituslikult koosneb maks sagarikkudest ja sagarikud omakorda maksarakkudest, mille vahel hargnevad maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast läbi umbes 1.5 liitrit minutis. Maksasagarike sisemuses moodustub sekretoorne sapikapilaaride võrgustik. Talitlus Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre imenduvad toitained (rasvad, valgud, glükoos, mineraalid, vitamiinid) juhitakse kõigepealt maksa. Eesmärgiks on toitained muuta organismi rakkudele omastatavaks. Üleliigsed süsivesinikud ja valgud muudetakse maksas rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis ladustatakse rasvkudedesse, et vajadusel energiallikana hiljem kasutada.
aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 2
Sülje biofunktsioonid STOM, 2. rühm Aleksandra Stepanenko, Julia Mastitskaja Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse
Viimasüsteem algab juba aatsinustest, kus tsentroatsinoossed rakud moodustavad lülijuha intra-atsinaarse algusosa - vooderdab ühekihiline kuupepiteel Maks Hepar Maksa verevarustus maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist Hepatotsüüdid Hulknurksed ümara tuumaga rakud; esineb palju kahetuumseid rakke Sisaldavad hulgaliselt organelle, tsütoplasmas glükogeeni sisaldised Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Ito rakud tähtjad rasvusalvestavad rakud; lipotsüüdid; vitamiin A Sapipõis Lihaselise seinaga ovaalne põieke Kontsentreerib sappi reabsorbeerides vett
isoproterenoolile, selle järel adrenaliinile ja noradrenaliinile. Erutuse ülekannet närvilõpmetes on võimalik teatud ainetega blokeerida. Sõltuvalt sellest, kas need ained takistavad sümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut, on tegemist kas adreno- või kolinoblokaatoritega e adreno- või kolinolüütiliste ainetega. Soole närvisüsteem Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse kontroll ja koordinatsioon on soole enese närvisüsteemi, soolevälise parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalsete ja vagaalsete aferentide funktsioonideks. Mao- ja sooletrakti nn. soolevälise innervatsiooni (parasümpaatilise ja sümpaatilise) väljalülitamine ei mõjusta enamikku mao- ja sooletrakti elementaarsetest funktsioonidest
seotud GDPga. GTP ja GDP vahetus on tugevasti reguleeritud. Signaaliülekande radades esineb kahte tüüpi G-valke: 1. Heterotrimeersed G-valgud – seonduvad raku pinnal olevate retseptoritega ja aktiveeritakse nende poolt – G-valk seoselised retseptorid, GPCR, käituvad GEFidena. 2. Monomeersed G-valgud, väikesed G-valgud (madalmolekulaarsed) – ei seo otse retseptorit Osalevad raku jagunemise ja liikumise reguleerimises, valkude sorteerimine, sekretoorne rada. G-valkude aktiveerimisel osalevad GEF-id, G-valkude inaktiveerimisel osalevad GAP-id. 3. Mis retseptoritega seonduvad G-valgud? Miks need retseptorid on olulised? G-valk seoselised retseptorid, GPCRid on kõige arvukamad retseptorid rakupinnal GPCRid. Vähedavad palju erinevaid signaale: hormoonid (glükogeeni ja rasva metabolism), neurotransmitterid, valguskiirgus, lõhnad
tõuseb progesteroon Luteaalfaas · Steroidibiosünteesi raskuspunkt asetub östrogeenidelt progesteroonile; · kollaskeha progesterooni produkts. max on kolmel päeval lut.faasi keskel; · inhibiin (A) takistab sünergistlikult koos progesterooni ja östradiooliga FSH eritumist; · kollaskeha sekretoorne aktiivsus ja funktsioon sõltub adekvaatsest LH toetusest; · tsükli lõpus kollaskeha regressioon; · FSH tase on mtsükli madalaim; · endomeetrium läheb sekretsiooni faasi, kui viljastumist ei toimu algab regressioon; · luteaalfaas kestab 14+/- 2 päeva Menstruaalfaas
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES
sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid Koed Sarnase ehituse ja funktsiooniga rakud moodustavad kudesid HISTOLOOGIA e. Koeõpetus uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ning talitlust Epiteelkude - Keha avatud pinnad - Keha suletud süsteemid - Näärmed KAITSEFUNKTSIOON organismi kaitse ümbritseva kk faktorite eest (mehhaanilised, keemilised, bioloogilised jne) SEKRETOORNE FUNKTSIOON näärmeepiteeli funktsioon (hormoonid, sekreedid jne) SENSOORNE FUNKTSIOON sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas IT Rakud paiknevad tihedal - Eristub polaarsus - -Avaskulaarne - -Regenereerub - -Neuronite lõpp-punkt - -Võtavad vastu väliseid signaale - -Teda saab välja venitada Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel
o Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.) o Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja liikunud allaasuvasse sidekoesse, ümbritsedes end basaalmembraaniga o Näärmeepiteel toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule, mis pakitakse põiekestesse (nim. sekretoorne põieke) Segreteeritav produkt võib olla polüpeptiid (näiteks hüpofüüsi nõre), vaha laadne aine (kõrvavaik), proteiinide, lipiidide ja süsivesikute kombinatsioon (näiteks piimanääre) või lima (karikrakkudest seedesüsteemis). 8. Epiteelide regeneratsioon Füsioloogiline regeneratsioon- uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest epiteeli rakkudest,
Tee joonis. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile,
Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesandeks on organismi homöostaasi tagamine. Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rõhu säilitamine 3. happe-leelistasakaalu regulatsioon 4. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist
puutetundlikkusel seljaajus; 3. taalamuses. 3. neuroni jätked viivad erinevatesse ajupiirkondadesse (nt maitmistundlikkus tagumise tsentraalkääru alumisse ossa). Ainsana ei lähe taalamusest läbi haistmistundlikkus.Tundlikkust juhtivaks ajukeskuseks on. Hüpotalamuse funktsioonid: * seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades.
Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. FÜSIOLOOGIA: ERITUMINE 1. Eritumine Neerud Põhiline erituselund. Ööpäevas umbes 1-1,5L uriini Kopsud Eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol Nahk Higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5L vett, soolasid ja erinevaid jääkprodukte Seedetrakt Sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15L ööpäevas Erituselundite peamiseks funktsiooniks on organismi homöostaasi tagamine 2. Neerude funktsioonid 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2)) Osmootse rõhu säilitamine 3)) Happe-leelistasakaalu regulatsioon
Hulkraksetel pole enamik rakke võimelised fagotsüteerima, seda teevad selleks spetsialiseerunud rakud. Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga. Makrofaagide ülesandeks on ka vananenud rakkude "äraseedimine". 10. Vesikulaartransport rakkudes e klassikaline sekretoorne rada. Vesiikulite pungumine lähtekompartmendist ja ühinemine sihtkompartmendi membraaniga. Kattevalkude (klatriin, COP) tähtsus. Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine lähtekompartmendist, selle liikumine
SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile
7. kus asuvad gliiarakud? Närvikoes. KNS rakkude, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel 167 8. mis ülesanne on gliiarakkudel? 1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon NS slaid 14, Anat-NS lk 183 Dendriitide kaudu saabub erutus närvirakku ja närviimpulsse antakse edasi elektriliselt aksonite kaudu teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. 9. milline on standardne närviimpulsside teekond
13. IgM struktuur ja funktsioon. IgA struktuur ja funktsioon. IgE struktuur ja funktsioon IgA-d on soolestikus jt. limaskestadel. IgA sekreteeritakse dimeerse vormina. Ka IgM on ka võimeline transtsütoosiks. On 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides (sülg, pisarad, bronhhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: ( IgA1 ja IgA2) IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina (J ahel ühendab kahte IgA monomeeri+secretory component (MW 70 000) = sekretoorne IgA- dimeerne vorm). Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas(>1g/100ml kohta). Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt N. Salmonella, polio, influenza ja retroviiruste eest. Sekretoorset IgA-d produtseeritakse päevas 5-15 grammi. IgA on peamine limaskestades leiduv Ig-klass. Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas.
translokaatorite vahendusel, ei vaja lahtipakkimist, on posttranslatsiooniline. ● Tsütosool – ER (transmembraanne), transpordiks on vajalik ER signaaljärjestus, lisaks on vajalik signalrecognition particle SRP, mis tunneb ära ühelt poolt ER-I järjestust ja teiselt poolt seondub SRP retseptoriga ER-I membraanil. Valkude transport ER-I on ko-translatsiooniline. 98.Vesikulaartranspordi põhimõte; sekretoorne ja endotsütootiline rada. Vesikulaartransporti suunavad valgud (Rab, SNARE) ja nende roll botulotoksiini toimemehhanismis. Vesikulaartransport - retseptor-vahendatud Membraaniga ümbritsetud transportvesiikulid kannavad laadungi ühest kohast teise. Selline transport käib ER-i ja Golgi kompleksi vahel, Golgi kompleksi ja lüsosoomide ning välismembraani vahel. Selle transpordi puhul toimub transportvesiikuli pungumine
kolm kontsantset domääni) IgA-d on soolestikus jt. limaskestadel. IgA sekreteeritakse dimeerse vormina. On 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides, seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: (IgA1 ja IgA2) IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina. Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas. Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt N. Salmonella, polio, influenza ja retroviiruste eest. IgA on peamine limaskestades leiduv Ig-klass. Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas. IgM 5-15% seerumi Ig-dest; membraanseotud vorm ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer. Erütrotsüüdid+IgM-agregatsioon agglutinatsioon
Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad. Närvikude koosneb a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega); b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. 18. Organismi immuunsüsteem, immuunsüsteeemi komponendid, funktsioonid. Kaasasündinud & omandatud immuunsus. Humoraalne & sekretoorne immuunsüsteem. Immuunvastus, tolerants, antigeenid, antikehad. Immuunpuudulikkus. Immuunsüsteem: spetsiifilise immuunvastuse käivitumises osalevad elundid, mille funktsioneerivateks rakkudeks on lümfotsüüdid. Immuunsüsteemi funktsioonid. Kaitse patogeenide eest: (1) intratsellulaarne (viirused, mõned bakterid, parasiidid), (2) ekstratsellulaarne (enamus bakteritest, seened, parasiidid).
nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel – rakud asetsevad üksteise kõrval. b) mitmekihiline epiteel –rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval. c) mitmerealine epiteel - kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu. Näärmeepiteel moodustab parenhüümi. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval. Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. 42. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve, kujundab organite väliskatte ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite – ja kaitsekoe. Sidekoe kiududest on tingitud koe tõmbetugevus ja elastsus.
toimimise • Summaarselt on soojuse äraandmise mehhanismid ühesuguse efektiivsusega • Eripäradest tingituna kuumas kliimas teatud eelised naisel Sportja menstruatsioon • Algab 12 – 14 aasta vanuses • Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva • Tsükkel jaguneb: – Menstruatsioon (1-4p) – Folliikulaarne faan e. Proliferatsioon – foliikulite valmimine munasarjas – toodavad östrogeene (5-11p) – Sekretoorne faas – lõhkenud folliikul muutub kollaskehaks – hakkab eritama progesterooni (12-22p) – Menstruatsioonieelne faas (23-28 p) Menstruatsioonieelne sündroom • Enesetunne halveneb • Töövõime langeb • Ärrituvus • Valu ja raskustunne kõhus, rinnas • Peavalu • Sümptomid kaovad verejooksu tekkel • Treeningu suhtes konsulteerida arstiga Töövõime erinevates faasides: • Menstruatsioonieelne faas – Kehaline töövõime langenud
Seetõttu on erinevates „lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist. Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad vastavaid adhesioonimolekulide ligande ja toodavad vastavaid kemokiine. Lokaalsetes „lahtrites” kontrollivad lümfotsüütide liikumisi koespetsiifilise adhesiooni ja kemokiinide mõjud. Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses lamina proprias seondub IgA polü-Ig retseptoritega ja transporditakse endosoomide kaudu luumeni ehk
rakkudest kiht; 3) vahekiht -- mitmekihiline, koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud; 4) tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud. Osal sugukondadest koosneb tapetkiht suurest amöboidsest, hulgatuumalisest rakust ehk periplasmoodiumist, mis on tekkinud paljude rakkude liitumisel pärast nende kestade kadumist. Erinevalt sellisest amöboidsest tapetkihist koosneb sekretoorne tapetkiht, mis esineb eelmisest sagedamini, tugevasti arenenud endoplasmaatilise retiikulumi ja diktüosoomidega rakkudest. Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud.
Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult
Tõsine krooniline kõhulahtisus põhjustab suur vedeliku ja elektrolüütide kadu – tekib dehüdratatsioon. Vaja vedelikuteraapiat, et vererõhk ja –maht väga ei langeks. Kui ei ole nii tõsine, võib anda NaCl ja glükoosi vesilahust – enterotoksiinid nende imendumist ei mõjuta. Bikarbonaatide kadu on ka suur (ei jõua tagasi imenduda) – tekib metaboolne atsidoos. Osmootne kõhulahtisus ehk epiteelirakkude absorptsioonivõime alanemine – viirus, bakter, protozoa. Sekretoorne kõhulahtisus ehk suurenenud vee sekretsioon soolevalendikku – bakteriaalsed enterotoksiinid, nt E.Coli. Ärevusest põhjustatud kõhulahtisus – nii loomadel kui ka inimestel, emotsionaalselt pingelistes olukordades (tugev parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine). Krooniline kõhulahtisus põhjustab dehüdratsiooni. Vesise diarröa korral võib vedelikukaotus olla nii kiire, et vedelikku tuleb manustada intravenoosselt või subkutaanselt, et vältida vere mahu ja rõhu vähenemist.
Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene.
Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. · Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soole närvisüsteem. · Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. · Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. · Mao- ja sooletrakti soolevälise innervatsiooni väljalülitamine ei mõjuta enamikku mao ja soolestiku elementaarsetest funktsioonidest
RAS-valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinasse signaalikaskaadi, mis omakorda viib MAP kinaasi aktivatsioonini. MAP-kinaaside rada MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke, seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. Sekretoorne rada valkude süntees toimub karedapinnalisel ERil, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud. Tim valgud - sisemembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud Tom valgud välismembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud.
Fekaal oraalne Aerogeenne · Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja sokk. · Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks
Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline lameepiteelina, millel on peamiselt kaitsefunktsioon; seedekanali alumises osas (magu, sooled) on ühekihiline silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon 2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes 3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus
Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerumiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi: 2 tüüpi: - võivad olla järjestikused 24 - moodustuda valgu eri osadest selle pakkimise tulemusena 20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale Organell-spetsiifilised signaaljärjestused 14. Sekretoorne rada, eksotsütoos ja endotsütoos · Valkude süntees toimub karedapinnalisel ER-l, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool- sekretoorne rada- lüsosomaalsed valgud, Golgi valgud, integraalsed, membraansed ja sekreteeritavad valgud · Ülejäänud valgud sünteesitakse vabadel, tsütosoolsetel ribosoomidel- jäävadki sinna, kui ei sisalda signaaljärjestusi
Esineb monomeerina. IgE seotud allergiliste reaktsioonidega. IgE tunneb ära ka helminte ja eosinofiilid omakorda selle kompleksi (IgE FcR abil) ja tapavad helmindi. IgE ei seo komplementi. IgA: 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides (sülg, pisarad, bronhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: (IgA1 ja IgA2). IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina. Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas. Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt näiteks salmonella, lastehalvatuse, gripi ja retroviiruste eest. sIgA väldib bakterite adhesiooni epiteelirakkudele ja hoiab neid limas, blokeerib bakterite adhesiine ja viiruste retseptoreid. Antikehadel on 2 põhilist funktsiooni: 1) seondub võõrantigeeniga 2) vahendab efektor-funktsioone, et elimineerida või neutraliseerida antigeeni Neutraliseerimine antikeha seondumisel viiruste, bakterite ja
RAB valgud - vesiikuli membraanis, seostuvad märklaua RAB efektoriga, mis võib transportida vesiikulit mikrotorukesi mööda märklaudmembraanini. Pärast seondumist hakkavad tööle SNARE valgud. Vesiikuli V-SNARE seostub märklaudmembraani T- SNARE valguga. Spetsiifilisuse tagab esiteks RAB valkude paljusus (~70) ja V-SNARE valkude paljusus (~35). Kuna igal vesiikulil on need spetsiifilised, siis tagab see õigete membraanide sulandumise. 62. Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada? ER, Golgi kompleksi erinevad osad, rakumembraan. Tegelt lisandused on oodatud. lüsosoom, vakuool taimedes 63. Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? Lipoproteiinsed kompleksid,mis transpordivad kolesterooli ja rasvhappeid (VLDL, HDL, IDL, LDL), sünteesitakse siledapinnalises ERis. Oleosoomid taimedes. 64
soolte- stim.toiduga saadud Ca ja fosfaatioonide imendumist verre2) on suunatud Ca+2 konsentr. suurendamisele veres.(3) fosfaat-ioonide taset alandav efekt) Kõrvakkilpn. talitl. reg. peaeesmärk paratH sekr. intensiivistamiseks on Ca+2 konsentratsiooni langus veres, Ca kõrge tase plasmas aga pärsib parath eritumist siit. Hüpofüsaar türeoidsüsteemi: trijoodtüroniini ja türoksiini sekretsiooni regulatsioon. Sekretoorne aktiivsus hüpofüüsi kontrolli all. Otsene reg.toime folliikuleid moodustavatele rakkudele on türe-oidnääret stimuleerival H türotropiinil (pro-duts. adenohüpofüüsis ja on türotropiini rili-isinghormooni kontrolli all).Selle mõjul nende H-de süntees ja sekretsioon kilpnäärmes, soo-dustades selle kasvu(pikema aja jooksul).Trijoodtüroniin ja türoksiin pärsivad neg.tagasiside põhimõttel türo-tropiini riliisingH vabanemist hüpotalamusest ja türotropiini sekrets. hüpofüüsis
piirkonnas, mis põhjustab erinevatele retseptoritele seondumist(näiteks komplement) Antigeeni äratundev piirkond on suht sama. IgA sekreteerimine Plasma rakk toodab IgA molekuli, mis seondub polü-ig retseptorile mis asub epiteelraku pinnal. Siis võetakse ta sisse vesiikuliga. Toimub ensümaatiline lõikamine retseptoris ning IgA vabaneb sekretoorselt, kusjuures retseptor on temaga seotud, aga lõigatud kujul. Pilt ka. Millised olid esimesed lektiinid mis Tartus puhastati? Sekretoorne komponent – et saaks vereringets mujale transportida. Kuidas see toimub? Nt soole raku pinnal on veresoonte seespool PolyIg retseptor 8koosneb struktuurselt imuunoglobuliini somäänidest - sugulasvalk), võimaldavad transporti ensüümid mis lõikavad osa PolyIgst ära ja see jääb IgA dimeeri külge. Vastsündnutel esimestel päevadel see protsess toimub vastupidi. Kolostrum – imetajatel peale sünnitaist esimestel päevadel sekreteeritav piim – toitaineid suht vähe,
avaldab see stimuleerivat toimet. Sümpaatikus põhjustab plexus myentericus'es motoorika pidurdumise, samas parasümpaatikus (n. vagus) põhjustab selle 18 aktiveerumise. Söömisvaheaegses perioodis on kontraktsioonid tugevamad, kui söömise ajal. Refleksid: Intestino-intestinaalne refleks: ühe peensoole osa liigne venitus lõõgastab ülejäänud osa peensoolest. Gastro- ileaalrefleks: mao suurenenud motoorika ja sekretoorne aktiivsus suurendavad iileumi lõpposa motoorset aktiivsust ja kiirendavad küümuse üleminekut jämesoolde läbi ileotsökaalsfinkteri. Iileumi venitus vallandab peptiid YY iileumist, mille mõjul (vere kaudu maole ja sfinkteritele) aeglustub mao tühjenemine. Nende reflekside käivitaja on mao/peensoole venitus. Ileotsökaalüleminek Ileumi lõpposas on 4cm pikkune segment: sfinkter, mis on tavaliselt suletud. See
Ca kogus uriinis),fosfaatioonide väljutamist uriiniga ja soolte- stim.toiduga saadud Ca ja fosfaatioonide imendumist verre2) on suunatud Ca+2 konsentr. suurendamisele veres.(3) fosfaat- ioonide taset alandav efekt) Kõrvakkilpn. talitl. reg. peaeesmärk paratH sekr. intensiivistamiseks on Ca+2 konsentratsiooni langus veres, Ca kõrge tase plasmas aga pärsib parath eritumist siit. Hüpofüsaar türeoidsüsteemi: trijoodtüroniini ja türoksiini sekretsiooni regulatsioon. Sekretoorne aktiivsus hüpofüüsi kontrolli all. Otsene reg.toime folliikuleid moodustavatele rakkudele on türe-oidnääret stimuleerival H türotropiinil (pro-duts. adenohüpofüüsis ja on türotropiini rili- isinghormooni kontrolli all).Selle mõjul nende H-de süntees ja sekretsioon kilpnäärmes, soo-dustades selle kasvu(pikema aja jooksul).Trijoodtüroniin ja türoksiin pärsivad neg.tagasiside põhimõttel türo- tropiini riliisingH vabanemist hüpotalamusest ja türotropiini sekrets
Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi:
Nakatumise teed: Fekaal – oraalne, Aerogeenne. Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja šokk. Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana
Rab valgu seostumisel Rab efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T-SNARE valguga. V- SNARE tüüp on iga transportvesiikuli tüübi puhul spetsiifiline ja tagab kokkusulamise kõige märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE. Seega spetsiifilisus on kindlustatud ka V-SNARE – T-SNARE vastastikuse toimega. Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada? Rakumembraan, lüsosoom, vakuool, peroksüsoomid, Golgi kompleks, ER, endosoom Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? - VLDL – sekreteeritakse maksarakkudest ja kannavad sünteesitud triglütseriidid rasvarakkudesse - IDL – veres tavaliselt puuduvad, VLDL ja LDL vahepealsed - LDL – transpordivad kolesterooli maksast keharakkudenid.
efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T- SNARE valguga. V-SNARE tüüp on iga transportvesiikuli tüübi puhul spetsiifiline ja tagab kokkusulamise kõige märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE. Seega spetsiifilisus on kindlustatud ka V-SNARE T-SNARE vastastikuse toimega. 15. Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada? Rakumembraan, lüsosoom, vakuool, peroksüsoomid, Golgi kompleks, ER, endosoom 16. Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? - VLDL sekreteeritakse maksarakkudest ja kannavad sünteesitud triglütseriidid rasvarakkudesse - IDL veres tavaliselt puuduvad, VLDL ja LDL vahepealsed
HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude transformatsioon peale aastaid kestnud persisteerimist. HTLV-1 ja 2, HBV, HPV. Loomulik immuunsus § Interferoonid (ingl. k. interfere) (-, -, ) § dsRNA (rotaviirus) tugevaim indutseerija § Takistavad viiruse replikatsiooni peremeesrakus § Aktiveerivad immuunvastust § Soodustavad nakatunud raku äratundmist T-rakkude poolt § Lokaalsete antikehade produktsioon neutralisatsioon, opsonisatsioon § Sekretoorne IgA (nahk, limaskestad) § Tsütokiinide produktsioon (IL-6, TNF, IL-12) § Ebaküpsed dendriitrakud fagotsütoos. Spetsiifiline immuunvastus § Humoraalne immuunsus ekstratsellulaarsed viirused (herpes, RSV) § Opsoneerimine, neutraliseerimine § Takistab viiruse levikut vireemia teel § IgM ja IgG tüüpi antikehad § T-rakuline immuunsus intratsellulaarsed viirused § CTL- tsütotoksilised lümfotsüüdid (apoptoos) §
Lokalisatsiooni alusel Peensoole tüüpi diarröa Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke
Lokalisatsiooni alusel Peensoole tüüpi diarröa Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke
on iga transportvesiikuli tüübi puhul spetsiifiline ja tagab kokkusulamise õige märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP 25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab effektoriga, mis vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab effektoriks võivad olla mootorvalgud, mis transpordivad vesiikulid piki mikrotorukesi või mikrofilamente märklaudmembraaninimembraani. (lisa!) 15.)Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada? Vesiikulite liikumine on täpselt organiseeritud, see toimub ER-st Golgi suunas ja sealt edasi raku välispinnale. (i sure hope so) 16.)Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? Lipiidse kestaga viiruste (gripiviirus, HIV) sisenemine inimese rakkudesse tagatakse SNARE ja Rab valkude sarnaste ühildumisvalkude (ingl. fusion)olemasoluga viiruses
annaabi.ee 
