Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n
tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid, mis ATP energia arvelt töötavad. Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse, hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse gonaadides) sekretsiooni kahe hüpofüüsi sagara hormooni abil: LH ja FSH – gonadotroopsed hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni. Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud, mis sekreteerivad GnRH-d. Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks. Veri-munandi barjäär on oluline, läbi Sertoli rakkude saavad vaid kindlad ühendid läbi (kaitseb sperme immuunrakkude eest). Rasvlahustuvad
edenedes üha erinevamateks; 4. Kõrgema looma loode ei ole sarnane täiskasvanud madalama loomaga vaid selle lootega. Farüngula on staadium, kus eri selgrootsete embrüot on sarnased. Embrüonaalse arengut liikamapanev jõud. Embrüonaalne induktsioon, sisemine geneetiline kell, positsiooniline informatsioon, Uute rakkude tekkimine ja paljude rakkude programmeeritud surm – ühtviisi olulised morfogeneetilised protsessid. Embrüonaalne induktsioon. Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR –
*aminohapete derivaadid - reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi N. Epinefriin *peptiidid - reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine N. Insuliin. *eikosanoidid - rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku vähkkasvajate tekkes N. Prostaglandiinid. b) sünteesi- ja toimimiskoha järgi: *endokriine - endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni *parakriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele *autokriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele *neurokriinne - hormoon (neutrotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele *neuroendokriinne - hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. 4
Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse laenguga proteiinid
Sülje biofunktsioonid STOM, 2. rühm Aleksandra Stepanenko, Julia Mastitskaja Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu
am happed. V valkude suunamine raku erinevatesse kompartmentidesse ehk osadesse, toimub signaaljärjestuste alusel: rakutuuma NLS signaal, mitokondrisse N-ter 15 30 am happeline järjestus, mis võtab membraanides heeliksi kuju, tsütoplasmasse (ER-i) SRP (signaali äratundmise kompleks). VI valkude splaising ehk lõikamine ja valgu erinevate osade kombineerimine Mõisted 11: Eksosoom - on väikesed, lipiidse kaksikmembraaniga vesiikulid. Rakud sekreteerivad neid väliskeskkonda. Palju eksosoome on veres ja imetajate piimas. Neis sisalduvad miRNA osalevad vastsündinute immuunsuse tekitamisel. Nonsense mediated decay toimub kõikides eukarüootsetes rakkudes. Selle mehhanismi kasutamisega lagundatakse: Enneaegsete stop-koodonitega mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d). mRNAd, kus kasutatakse korraga erinevates lugemisraamides
asuvad lähedal. Nt: mast cells (тучные клетки, мастоциты)- rakudes, mis asuvad sidekudedes on palju sekretoorseid graanuleid, mis sisaldavad enndas histamiini, mis sekreteeritakse infektsiooni või vigastuse vastusena. Seedetraktis. Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis. Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse. Endokriinnäärmed sünteesivad hormoone vastusena erinevatele signaalidele: 1) Veres olevate komponentide tase, nt. Insuliini sekretsioon on reguleeritud glükoosi kontsentratsiooniga veres 2) Tsirkuleeritavate hormoonide tase võib reguleerida hormoonide aktiivsust, nt. Suguhormoonide sekreteerimine, estorgeenid, testosterone
vastuse. B lümfotsüüdid on väiksed lümfotsüüdid ja nad on humoraalse immuunsuse mediaatoriteks. Nad moodustavad umbes 10 20% perifeerse vere lümfotsüütidest ja neid esineb ka luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, tonsillides ja seedetrakti lümfaatilises koes. B lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B mälurakkudeks, viimased on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine, peamiselt IgM ja IgG. Enamikul juhtudest vajavad B lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T abistajarakkude abil, mis produtseerivad B rakkude teovõimet tõstavat faktorit. Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud on suured lümfotsüüdid. Nad suudavad ilma eelneva sensibilisatsioonita lüüsida viirusest nakatanud ja kasvajarakke. Joonis 2. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011) LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED
Blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub viljastumiskestast (zona pellucida) vabanemine e „koorumine“ ja kinnitumine (implantatsioon) selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile Trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb
signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immuunoglobuliine. 3.2. T-lümfotsüüdid: a.i. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B- lümfotsüüte. a.ii. T-allasurujad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust a.iii. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega
sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul. Iga Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest. Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). 39. Seljaaju ehitus. Medulla spinalis. Seljaajukanalis paiknev KNS osa. Koosneb hall- ja valgeainest. Seljaaju koosneb 2 sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks. Tsentraalkanalist ülevalpool asub hallkomissuur (commissura grisea, moodustavad müeliniseerimata närvikiud). Allpool müeliniseeritud närvikiud valgekommissuuri (commissura alba). Seljaaju kahte
Plasmaatilise hüperviskoossuse sündroom Haigused, mis hõlmavad ebanormaalsete valkude suurenenud hulka plasmas või seerumis. Paraproteiini haigused Grupp pahaloomulisi haiguseid, mis hõlmavad plasmatsütoosi, Waldenströmi makroglobulineemiat ja mõningatel juhtudel lümfoproliferatiivseid häireid nagu lümfotsüütiline leukeemia ja non-Hodgkini lümfoomi. Plasmas esinevad ebanormaalsed immunoglobuliini molekulid e. paraproteiinid. Neid sekreteerivad pahaloomulised kontrollimatud B-lümfotsüütide kloonid. Erinevalt tavalistest immunoglobuliinidest esinevad need plasmas suures konsentratsioonis ja omavad ainult ühte kerget ahelat (kappa või labda) Vastavalt konsentratsioonile, suurusele ja kujule moodustavad nad molekulidevahelisi sildasid, suurendades sel viisil viskoossust. Adsorbeerudes erütrotsüütide pinnale võivad põhjustada rakk-proteiin-rakk võrgustikke, mis jällegi suurendab viskoossust kogu
* histamiin ja gastriin – stimuleerivad parietaalrakke * atsetüülkoliin, histamiin ja gastriin samaaegselt – maksimaalne HCl sekretsioon Atsetüülkoliin ja histamiin mõjuvad otse parietaalrakkudele. Gastriin mõjub kaudselt – esmalt mõjutab ECL rakke histamiini tootma ja histamiin mõjub ise otse parietaalrakkudele. Närviregulatsioon toimub läbi lühikese ja pika refleksi. Pikk refleks toimub uitnärvi kaudu, lühike aga maoseinas olevad närvid. Mõlemad närvid sekreteerivad atsetüülkoliini ja nii stimuleerivad näärmerakke. Uitnärvi refleksid on osaliselt algatatud enne, kui toit satub makku. Mõlemaid närve stimuleerivad mao laienemine ja peptiidide leidumine maos. Maomahla tootmist inhibeerivad signaalid 12sõrmikust, kui mao pH on liiga madal (alla 2.0), siis gastriini enam ei sekreteerita. Toidukorra alguses on maomahla sekretsioon madal ja H+ konts. kõrge (maosisul on väike puhverdusvõime) ja see inhibeerib gastriini sekretsiooni
vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfotsüüdid, mis sünteesivad kõrge afiinsusega retseptoreid, mis tunnevad ära miljonit erinevat ligandit, enamasti peptiide. B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid.Omandatu immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid lüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos
plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Näit. pankrease endokriinsed rakud sekreteerivad insuliini, pankrease atsinaarrakud aga seedeensüüme. Endotsütoos. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt. Fagotsütoosiks on võimelised ainult spetsialiseerunud rakud. Seetõttu kasutatakse mittefagotsüteerivate rakkude kohta termineid endotsütoos ja pinotsütoos võrdväärseina.
Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Näit. pankrease endokriinsed rakud sekreteerivad insuliini, pankrease atsinaarrakud aga seedeensüüme. Endotsütoos. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt. Fagotsütoosiks on võimelised ainult spetsialiseerunud rakud. Seetõttu kasutatakse mittefagotsüteerivate rakkude kohta termineid endotsütoos ja pinotsütoos võrdväärseina.
Innate immuunsuse puhul tekib ühetaoline kaitsereaktsioon samatüübiliste mikroobide vastu, eristamata eri liike kuid eristades gruppe (bakterite vastu tekivad üht liiki kaitsereaktsioonid ja viiruste vastu teist tüüpi). Adaptiivse immuunsuse puhul tekib mikroobi tüve spetsiifiline immuunvastus ca 5-7 päevaga. Adaptiivne immuunvastus tekib kiiremini, kui täpselt sama mikroob teist korda siseneb. Omandatud immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP need on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel. PAMP-e
produtseerivad väiksel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi 2 sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte on umbes 15% kogu lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse: Plasmarakud B-mälurakud B-lümfotsüüdid on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B-lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine. Enamikul juhtudest vajavad B-lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T-abistajarakkude abi, mis produtseerivad B-rakkude teovõimet tõstvat faktorit. Trombotsüüdid. Vereliistakuid on liitris veres 2,5...3*10 astmes 11, need on tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks olulisi trombotsüütide faktoreid ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti noradrenaliini, adrenaliini, histamiini). 2
suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll. palatinae et linguales ja suured seinavälised süljenäärmed gl. parotis (seroosnäärne), gl. submandibularis (seroosnääre) ja gl. sublingualis (ülekaalukalt mukoosnääre). Sülg moodustub süljenäärmete aatsinusrakkudes, kus tekib esmassülg (vereplasmaga isotooniline), millest liikumisel läbi määrmejuhade Na+ ja Cl- resorbeeritakse, K+ ja HCO3- sekreteeritakse
14. Maksa funktsioonid: Glükoneogenees Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles
sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. Limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka värvuse. Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline lameepiteelina, millel on peamiselt kaitsefunktsioon; seedekanali alumises osas (magu, sooled) on ühekihiline silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon 2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes 3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4
mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Annab peremeesorganismile lühiaegse kaitse. Komplemendi süsteem. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle.
Endoteelirakud moodustavad torusid, mis ühinevad omavahel ning moodustub esmane kapillaarne võrgustik. Vaskulogeneesi eest vastutavad kolm peamist kasvufaktorit: FGF2 (basic fibroblast growth factor) – hemangioblastide moodustumine splanhnilisest mesodermist; VEGF perekond (vascular endothelial growth factor) võimaldab angioblastide diferentseerumist ja tuubulite moodustumist, selleks sekreteerivad mesenhümaalsed rakud veresaarekeste läheduses; angiopoetiinid vahendavad interaktsioone endoteeli ja peritsüütide (veresoonte silelihasrakud) vahel. Angiogeneesi üldiseloomustus Angiogenees on olemasoleva esmase võrgustiku ümber kujundamine. Angiogeneesil tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Protsessiks on oluline VEGF-A sektersioon organitest. Uued veresooned moodustuvad olemasolevatest
SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast (serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1. LIMASKESTTUNICA MUCOSA (sisemine) ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme ● LIMA KATAB SEEDETRAKTI SEINU JA KAITSEB TEDA ENESE SEEDIMISE e AUTODIGESTIOONI EEST! Ehituslikult koosneb limaskest 4 osast: 1) Seedekanali ülaosa epiteel (suuõõs, neel, söögitoru): ● mitmekihiline lame-epiteel ● kaitsefunktsioon 2) Seedekanali alumise osa epiteel(magu, sooled): ● 1-kihiline silinderepiteel ● F: sekretsioon, resorptsioon) 3) Limaskesta päriskiht: ● sidekoeline toes
spermatogeenne epiteel ehk iduepiteel. Iduepiteeli rakkude vahel paiknevad sertoli rakud. Sertoli rakkudel on sugurakkude arengus toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele. Ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Kinnituvad basaalmembraanile, tekitavad vere-testise barjääri. Spermatogeense tsükli staadiumides sekreteerivad Sertoli rakud mitmesuguseid spetsiifilisi valke, nagu ABP (androgeeni siduv valk), tsükliline valk 2, transferriin ja tseruloplasmiid. Seemnetorukeste ümber paiknevad vaherakud, millest tähtsaimad on Leydigi rakud, mille ülesandeks on meessuguhormoonide tootmine (testosteroon ja oksüdotsiin). Leydigi rakud vahendavad endokriinseid signaale. Paiknevad vääniliste seemnetorukeste vahel. Müoidsed rakud ehk peritubulaarsed epiteelrakud tekitavad
nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne. Histamiin – on lokaalne keemiline signaalmolekul. Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja tsirkuleerivad basofiilid (vabastavad seedehormoonide toime, vigastus, pületik, allergeenid). Histamiin vahendab rakulisi ja süsteemseid vastuseid: maohappe sekretsioon, allergiline reaktsioon, põletik jt. Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid, nagu veresoonte laienemine, punetus, kublad, bronhospasmid.
V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit. noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele · Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali:
Ringes 8-12 tundi, kudedes 8-12 päeva Graanulites histamiin,lipaasid, ribonukleaasid. Graanulites neutrofiilidega võrreldes veelgi tugevama toimega ühendid. Basolfiilid 0,01-0,3% vere tuumaga rakkudest. Kudedes rohkem. Kudedes mast rakkud, nimetatkse nii Graanulites histamiin , hepariin. Sarnane eosinofiilife graanulite sisaldisele, aga võivad sekreteerida signaalmolekule vt alla. IgE retseptorid – allergilised reakstioonid Sekreteerivad prostaglandiine, leukotrieene MONONUKLEAARSED FAGOTSÜÜDID MONOTSÜÜDID VERES MAKROFAAGID KUDEDES: ALVEOLAARSED MAKROFAAGID - KOPS HISTIOTSÜÜDID - SIDEKOES KUPFFERI RAKUD – MAKSAS MESANGIAALRAKUD - NEERUDES MIKROGLIIA RAKUD - AJUS OSTEOKLASTID - LUUDES OPSONISEERUMINE-(4000X ERINEVUS)
Tsoon punases pulbis, mis vahetult ümbritseb valget pulpi, erineb ülejäänust – selles osas ei ole siinuseid, siin on hulgaliselt erütrotsüüte ja leukotsüüte Arvatakse, et 10% verest läbib selle perilümfoidse parenhüümi ja selles alas toimub vere rikastamine antikehadega ENDOKRIINSÜSTEEMI ÜLDISELOOMUSTUS Koordineerivad ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust, sünteesivad ja sekreteerivad hormoone Endokriinorganitele on iseloomulik viimajuhade puudumine nende organite sekretoorsete rakkude toodetud hormoonid suunatakse reeglina rakke ümbritsevatesse vere- ja lümfikapillaaridesse Keemiliselt struktuurilt jagunevad hormoonid kolme klassi – steroidhormoonid, aminohappelised hormoonid, peptiidsed ja valgulise loomuga hormoonid
tegemise ja elimineerimise võimalikud mehhanismid). Vt eelmise küsimuse vastus. 9. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiinide tähendus loomuliku ja adaptiivse immuunsuse reaktsioonides, lümfotsüütide kasvu ning diferentseerumise kontrollis. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiin on üldnimetus kõigile immuunsüsteemi rakkudevahelistele mediaatoritele. Tsütokiinid on väiksed, umbes 25 kDa valgud, mida sekreteerivad keha mitmed rakud reeglina vastusena aktiveerivale stiimulile. Mõjutatavates rakkudes kutsuvad tsütokiinid spetsiifilise retseptoriga seostudes esile vastuseid. Tsütokiinid võivad toimida autokriinselt või parakriinselt; mõned tsütokiinid on ka endokriinseks toimimiseks piisavalt stabiilsed. Nad esinevad vabal kujul, rakumembraaniga (retseptori kaudu ja ilma) või valkkompleksidesse (näiteks autoantikehadega) seotult. Oluline on
vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi. Peptiidid reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine. Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. Klassifikatsioon sünteesi- ja toimumiskoha järgi. Endokriinne endokriinnäärmete rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtkohta. Parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele. Autokriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele. Neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele. Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere kaudu transporditakse sihtkohta.
1. Pidev ehk konstitutiivne 2. Reguleeritud 1. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Näit. fibroblastid toodavad ekstratsellulaarse maatriksi valku kollageeni, B- lümfotsüütidest tekkinud plasmarakud sekreteerivad antikehi, maksarakud toodavad paljusid seerumi valke jne. 2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid (näit
tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima. Sekretoorsed rakud parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks) Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks(viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad). Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a. Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised) b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik
arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin)
arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin)
Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime. Sap on peensooles toimuv keemiline seede. Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühissapijuhaks. Sapp: Vesi Sapphapped ja nende soolad Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad.
Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime. Sap on peensooles toimuv keemiline seede. Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühissapijuhaks. Sapp: Vesi, Sapphapped ja nende soolad Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad.
imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma . Kindlustab happelise keskkonna pH 1,5
fagotsütoosivõimelised neutrofiilid. Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." „Tõene“. 46.Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Aukliidus 47.Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud? a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c)
· Peptiidid (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. c) toimimise põhimõtted. (toimimise ja toimekoha järgi). · Endokriinne endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni. · Parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele · Autokriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · Neurokriinne -hormoon (neurotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse
Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle 1 elutegevusel läheks toit roiskuma . Kindlustab happelise keskkonna pH 1,5-
kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja lipiidide degradatsiooniks Maks ja sapipõis- sapphapete soolade eritamine, rasvagloobulite emulgeerimine seedimise hõlbustamiseks Peensool- edasine seedimine. Tekivad aminohapped, heksoosid, rasvhapped, glütserool. Produktid liiguvad verre rakkudesse transpordiks
357. Diabeet I: autoimmuunhaigus, mille korral organism toodab antikehi insuliini produktseerivate pankrease B-rakkude vastu, haiguse väljaarenemine sõltub suuresti keskkonnateguritest (suhkru tarbimisest), vajavad insuliiniteraapiat, diabeedikutel on vere glükoositase kõrge sest glükoosi kasutamine ja transpost on häiritud insuliini puudumise tõttu 358. Diabeet II: insuliinist sõltumatu diabeet, esineb 85% kõigist diabeedijuhtumitest, avaldub eelkõige noortel, sekreteerivad insuliini, kuid organismis olev glükokinaas on insuliiniresistentne, pea 100% pärilik ja keskkonnategurite osa on täiesti tühine 359. Kasvajate avaldmisahelad: pahaloomulised kasvajad- kanduvad edasi ümbritsevatesse kudedesse, mööda vere ja lümfiringet, edasi levinuid nim metastaasideks, healoomuline- jääb lokaalseks, ei anna metastaase, eelsoodumus kasvajate tekkeks
9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10. Nefroni ehitus Nefroni alaosad: Põhiühik on nefron, mis koosneb glomeerulist ja teda ümbritsevast kihnust ja tuubulite süsteemist- proksimaalne vään- ja sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne- sirg- ja vääntuubul,
seksuaalfunktsioone · Aminohapete derivaadid reguleerivad lhaste kontraktsioone, vererõhku · Peptiidid reguleerivad funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemist · Eikosanoidid rakuhormoonid, reguleerivad kudude homoöstaasi, mängivad rolli põletike ja vähkkasvajate tekkes Sünteesi- ja toimekoha järgi: · endokriinne endokriinnäärmerakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad verre, kus transporditakse siht-rakuni. · parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ja toimib naaberraku retseptoritele · autokriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberrakkude retseptoritele · neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse
perekondade M- segmentidest selle poolest, et ta omab ambisense orientatsiooni ja kodeerib: Negatiivses orientatsioonis Gn ja Gc polüproteiini Positiivses orientatsioonis mittestruktuurset valku NSm dsRNA genoomiga viirused Sugukond Totiviridae: L- A viirus Sugukonda Totiviridae kuuluvaid viiruseid iseloomustab ühekompetentne dsRNA genoom pikkusega 4,6kbp, sagely on totiviirustel ka sateliit- RNA-sid. Tüüp esindajaks on L-A viirus. L-A viirust kandvad pärmid sekreteerivad viiruse sateliidi poolt kodeeritud valgulist toksiini, mis tapab viirust mittekandvaid pärme. Kuna on palju erinevad sateliit- RNA-sid siis on ka palju erinevaid toksiine. L-A virion omab T=1 sümmeetriat (koosneb 60-st kattevalgu diameerist). Struktuurilt meenutab tuntud dsRNA genoomset viiruste virionide “core” struktuuri. L-A viiruse virionid sisaldavad alati ainult ühte tüüpi RNA-d (st. viiruse ja sateliidi RNA pakitakse alati eraldi kapsiididesse).
· Peptiidid /valgud (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid - (prostaglandiinid, tromboksaanid, leuko-trieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes Klassid funktsiooni järgi: · Endokriinne endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni · Parakriinne hormoon sünteesitakse rakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Autokriinne - hormoon sünteesitakse rakus ning toimib sama raku retseptoritele · Neurokriinne hormoon (neurotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse
rauda. Fe on raskesti lahustuv, selle transport toimub organismis transferriini abil. Transferriini-Fe kompleks sostub rakul vastava retseptoriga, mis stimuleerib rakku rauda omastama. Lisaks transpordile transferriin väldib Fe kasutamise võimalust bakterite poolt Fe on seotud transferriiniga (sulundatud) ja pole bakterite poolt kasutatav > Fe on bakteritele vaja ensüümsüsteemidele ja patogeenuseks. Teatud bakterid, näiteks Staphylococcus aureus, sekreteerivad Fe seostuvaid valke siderofoore, mis peale veres oleva Fe sidumist "pöörduvad tagasi" bakteri pinnal oleva retseptorini. Siderofoorid on suurema afiinsusega Fe suhtes, kui transferriinid pidev konkurents siderofoor versus transferritiin. Organism seevastu toodab laktoferriini, mis on veelgi afiinsem võrreldes siderofooridega, "eemaldades" omakorda Fe bakteritelt. Teisesed kaitsebarjäärid Mitteadaptiivse immuunsüsteemi rakud - koe
või seotakse väga kiiresti, mistõttu ringlusse satub neist väga väike hulk - Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. - Endokriinne teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele - Neurokriinne - närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmoleku, mis liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud? Humoraalne regulatsioon põhineb inimese endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete tööl
annaabi.ee 
