kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Näit. pankrease endokriinsed rakud sekreteerivad insuliini, pankrease atsinaarrakud aga seedeensüüme. Endotsütoos. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt. Fagotsütoosiks on võimelised ainult spetsialiseerunud rakud. Seetõttu kasutatakse
välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Näit. pankrease endokriinsed rakud sekreteerivad insuliini, pankrease atsinaarrakud aga seedeensüüme. Endotsütoos. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine. Enamik eukarüootseid rakke pinotsüteerivad pidevalt. Fagotsütoosiks on võimelised ainult spetsialiseerunud rakud
– Sümpaatikuse aktivatsioon (stress, ärevus) pärsib seedenõre sekretsiooni. Intestinaalne faas 49 – Peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist – Pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust. Maomotoorika • Lisaks maonõre sekreteerimisele on maol veel toidu salvestamise funktsioon, kuniks seedetrakti alumised osad on valmis toitu vastu võtma • Mao tühjenemist kontrollivad ENS, autonoomne NS ja rida hormoone • Mao motoorika eest vastutavad silelihaskihid mao seinas • Mao ülemine osa toimib reservuaarina, pülooruse poolses osas algavad mao täitumisel peristaltilised lained, mille ülesandeks toidumassi segamine ja muljumine • Iga kontraktsioonilainega kaasneb pülooruse (привратник)
Näit. fibroblastid toodavad ekstratsellulaarse maatriksi valku kollageeni, B- lümfotsüütidest tekkinud plasmarakud sekreteerivad antikehi, maksarakud toodavad paljusid seerumi valke jne. 2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid (näit. histamiin nuumrakkude vesiikulites, neurotransmitterid aksoni terminaali vesiikulites). Madalmolekulaarsed (mittevalgulised) ühendid satuvad sekretoorsetesse vesiikulitesse tsütoplasmast. Endotsütoos Endotsütoosi on kaks tüüpi: 1. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, 2
uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid. Madalmolekulaarsed (mittevalgulised) ühendid satuvad sekretoorsetesse vesiikulitesse tsütoplasmast, mitte Golgi kompleksist. Madalmolekulaarsed ühendid seotakse vesiikulis kindlate kõrgmolekulaarsete ühenditega, et vältida osmootse gradiendi teket. Signaaliks reguleeritud eksotsütoosile on kas mingi keemilise aine (hormoon, glükoos, elektriline signaal ehk aktsiooni potentsiaal)
annaabi.ee 
