kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega. Kõnekeskustes ja muudes töökohtades võivad töötajad kokku puutuda akustilise sokiga. on see kõrvaklappidest kuuldava kõrgsagedusliku müra äkiline suurenemine; selline müra võib olla põhjustatud sekkumistest telefoniliinile. Kokkupuude selliste mürasokkidega võib põhjustada kõrvas valu, kõrva kahjustada ning olla teguriks tööstressi tekkimisel. Iga kuulmislangus ei ole püsiv. Lühike kokkupuude tugeva müraga, näiteks muusika ööklubides, või selline impulsiline müra nagu plahvatused, võib põhjustada ajutise kõrgete helide mittekuulmise ning tinnituse, kusjuures normaalne kuulminetaastubpaaripäevapärast. Seda nimetatakse ajutiseks kuulmislanguseks Kasutatud kirjandus: 1. G
rehabilitatsioon, milles mängivad tähtsat rolli teatud põhiprintssibid nagu konkreetsete õigusrikkujate vajadustele suunatud programmide spetsiifilisus, programmide elluviimise kvaliteet koos tõhusate terapeutiliste meetoditega, intensiivsete programmide suunamine suure riskiga õigusrikkujatele ning kognitiivsete ja käitumuslike kohtlemismeetodite kasutamine. Teadlikkus nendest kohtulikest ja korrektsioonilistest sekkumistest võimaldab kriitiliselt hinnata nii kasutatavaid praktikaid kui ka planeeritud strateegiaid ja programme. See omakorda loob pinnase tõenduspõhiseks poliitikaks ja seeläbi tõenduspõhiseks praktikaks kuriteoennetuses. Samas on ilmne, et paljude praktikate ja programmide puhul on vajadus kõrgekvaliteetsete hindamisuuringute ja ühtlasi süsteemsete ülevaadete ning metaanalüüside järgi, mis võimaldaksid
Eestis on probleemiks lastekaitsetöötajate vähesus (Riigikontroll 2013, Lastekaitse korralduse uuendamise… 2013), mistõttu lastekaitsetöötajad keskenduvad oma töös tagajärgedega tegelemisele ning neil puudub ressurss ennetustöö tegemiseks (Lasteombudsman 2011). Ennetustöös ja sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel puudub selge riiklik visioon, järjepidevus ja arengustrateegia, eksisteerib dubleerimise ja n-ö valgete laikude oht. Riigis puudub ülevaade rakendatavatest sekkumistest. Ennetuse süsteem lastekaitsevaldkonnas ei ole koordineeritud, eri osapooled teevad seda iseseisvalt. Abivajaduse hindamiseks puuduvad ühtsed juhised. KOVides on nii ennetustöö, abivajaduse hindamise kui sekkumiste rakendamise praktika erinev ning oleneb spetsialistide teadmistest, kogemustest ja võimalustest. Isikud teatavad abivajavast lapsest vähe. Soo jt (2009) uuring näitab, et laste ja peredega töötavate
Tee nii: - Oskus kuulata - Oskus olla ukseavaja (olen alati sulle avatud, valmis kuulama) Printsiibid sekkumistel: Pea meeles, et käitumised erinevad nii intensiivsuse kui ka sageduse poolest. Tõsisteks ja vähemtõsisteks jagamine. Sekkumisstrateegiad peaksid olema järk-järgumiselt, porresseeruvad ja planeeritud, struktueeritud. Kastua sekkumusteks mitmedi strateegiadi ja olla paindlik, valmis loobuma sekkumistest, mis ei osutu tõhusaks. Õpetaj akehakeel ei tohiks olla hukkamõistev. Õilased peavad teadma, et vastuvõetamatu on nende käitumine, mitte nad ise. Õpilastele valikud, et ergutada kohast käitumist. Sekkumistel peaks järgnema tagasissuunamine õppeülesandele ja töösuhete taastamine Teooria ja praktika Kuidas panna neid kahte kokku?
2 (e.k Kiire Uuringu ja Vastuse meetod). 7 o Kui tihti uimasteid tarbitakse? o Kuidas vanglas uimasteid tarbitakse (manustamise moodus)? o Millised on rituaalid (kellega, millal jne)? o Millised tegurid soodustavad uimastitarbimist vanglas? Võtmeküsimused sekkumise kohta Võtmeküsimus 4: Millised rakendatavaist sekkumistest on edukad? o Millistest neile võimaldatud tegevustest tarvitajad osa võtavad? o Kas nad teavad tegevustest, milles nad ei osale? o Millist abi on vanglast võimalik uimastite vastu saada? o Kas sõltlased kasutavad seda abi? Võtmeküsimus 5: Millist sekkumist oleks vaja? o Millist abi/tegevust peaks tarvitajatele vanglas võimaldama? Võtmeküsimus 6: Mida teavad kinnipeetavad uimastite tarbimisega seotud riskidest?
õigusrikkujad, õpiraskustega õpilased ning kiusajad ja ohvrid) sotsiaalset kompetentsust lähtudes nii spet- siifiliste sotsiaalsete oskuste paranemisest kui ka osalejate sotsiaalse staatusega seoses olevatest positiivsetest muutustest eakaaslaste hulgas. 4. Järelikult on sotsiaalsete oskuste treening üks võimalikest tõhusatest sekkumistest, et tuua positiivseid muutusi laste/noorte sotsiaalsesse (kooli)ellu, sest laste/noorte elu toimub sotsiaalses võrgustikus ja igasugune katse muuta indiviidi sotsiaalset funktsioneerimist efektiivsemaks on eriti tähtis nende jaoks, kellel napib sotsiaalseid oskusi. 5. Käsutatud kirjandus 6. Antshel, K. M., & Remer, R. (2003). Social skills training in children with attention deficit hyperactivity disorder: A
annaabi.ee 
