Mudel põhineb eeldusel, et käitumise muutus on protsess, mitte sündmus ning et inimesel on motivatsioon ja valmisolek muutuseks. Eesmärgi püstitamise mudel Eesmärgi püstitamine viib reeglina edukamale tegutsemisele, kuna tegevus muutub sihiparaseks indiviid tunnetab ulesannet, kontsentreerub paremini ning sageli ka koostab kaitumise muutuse saavutamiseks tegevuskava (Bartholomew, 2001). Eesmärgi püstitamise mudel aitab sageli terviskasvatu sekkumistes, näiteks liigse kehakaalu vähendamisel või kehalise aktiivsuse suurendamisel. Eesmärk peab olema spetsiifi line, moodetav või jälgitav. Tulemuste saavutamiseks peab eesmärk olema käitumuslik, mitte laiem, üldist terviseseisundit peegeldav eesmärk (Strecher jt, 1995). Edukaks toimimiseks on parem seada eesmärgiks raskemad kui kergemad eesmärgid, seejuures peavad need olema realistlikud. Raskemate eesmärkide seadmise positiivne mõju
· nõustamise (terapeutiline kommunikatsioon) Kognitivistlik lähenemine: Huvitab olevik, see mis olevikus lapsega toimub. Teoreetiline alus - huvitab see, millised on indiviidi suhtumised, hoiakud ja taju. Kui hoiakud ja suhtumised on vildakad, siis esineb käitumisprobleeme. Kuritegelikult käituvad indiviivid suhtuvad kooli, kaasaarvatud õpetajatesse irratsionaalselt, nende hoiakud kooli on negatiivsed. Sekkumistes, mida me rakendame võetakse arvesse hoiakuid. Muutes hoiakuid, saame me muuta käitumuslikke tagajärgi, seda, et pole probleeme. Miskit saab aja jooksul korda. Hinnangumeetodid 1. intervjuu (kiirintervjuu) näiteks üks küsimus: ,,Mõtle parimast inimesest, kes võiks sinust saada, see tähendab ideaalsest minast. Anna ideaalile 100 punkti. Nüüd ütle, mitu punkti sa praegu annaksid endale?" Teine küsimus: ,,Kuidas saaksid asjad
2013). Selle rolli andmine SKAle on loodavas süsteemis otstarbekas, kuna SKA on vahelüliks lastekaitse nõukogu ja sotsiaalministeeriumi (poliitikakujundajate) ning KOVide (rakendajate) vahel. Samas on lastekaitsesüsteemis praegu mitmeid olulisi vajakajäämisi, mille kõrvaldamine on oluliseks aluseks valdkondadeülese koostöö tugevnemisele: osapooltel peab olema selge arusaam enda ja teiste osapoolte rollist nii lastekaitse alases ennetuses kui sekkumistes, et laheneks vastutuse hajumise, n-ö katmata alade ja killustatuse probleem, millele on juhitud tähelepanu 2013. aastal valminud lastekaitse korralduse süsteemi analüüsis (2013) ja Laugus (2012) poolt. Seega tuleb tööd alustada sellest, et kõikide osapoolte osalemisel kaardistatakse ära tänased valdkondadeülese koostöö probleemid ning leitakse neile ühiselt lahendused. Vastasel juhul jäävad osapooled sarnaselt praegusega nõrgalt seotuks ning laps
ratings and cogni-tive processes among participants of SST. In ja finishing the article some beneficial effects of intervention is offered. 64 65 noorukite puhul pole olnud efektiivsed. Viimasel kahekümnel 2001a) rakendamise tõhusust puudutavatest uuringutest, aastal on toimunud muutused sekkumistes, mis on kirjeldatavad keskendudes hakkamasaamisele kolme erineva probleemideringiga: nelja tendentsina. Esiteks, identifitseeritud on mitmed riski- ja (1) alaealiste õigusrikkujate kohtlemine institutsioonis - kasvatuse kaitsefaktorid, mis mõjutavad ja muudavad antisotsiaalse käitumise eritingimusi vajavate õpilaste koolis, (2) ühe tasandusklassi