*muutmissätted osa normidest, mis ühendab uue ja vana seaduse. *jõustumisnorm jõustumisaeg. Käitumisnormid on regulatiivsed õigusnormid, mis on suunatud isikute õiguste ja kohustuste (sh tsiviilõigusliku vastutuse) tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Relatiivse ehk vastastikkuse õigussuhte korral peegeldavad õigussuhte poolte õigused ja kohustused üksteist (nt kui üürileandja on õigustatud nõudma üüri, siis üürnik on ka kohustatud üüri maksma). karistus- ja sekkumisnormid. Kui õigustkaitsvas normis on sätestatud, et mingi tegu on karistatav (karistusnormid) või mingi teo ärahoidmiseks võib kasutada riikliku sundi (sekkumisnormid), siis võib sellest tuletada vastava käitumisnormi (teo tegemise keelu). Nõude alus on selline käitumisnorm, mis annab isikule õiguslikult tagatud nõude teise isiku vastu ta saab õigusele tuginedes nõuda teiselt isikult teatud käitumist (nt leppetrahvi, viivise või kahju hüvitise maksmist).
Menetlusnorm - määravad ära, millised on menetlusnõuded . ( nt : "Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited." ) pädevusnormid - on sellised konstitutiivsed õgiusnormid, milles määratakse, milline haldusorgan on seaduse rakendamiseks või mingis tegevuse valdkonnas pädev (nt : "Riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostab Päästeamet kogu riigi territooriumil") Sekkumisnormid - sekkumist õigustavate normidega määratakse, kuidas haldusorgan võib isiku subjektiivsesse õigusesse sekkuda ( nt : "Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks") Karistusnormid - näevad ette karistuse õiguserikkumise eest
annaabi.ee 
