Seitsetäpp mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Seitsetäpp - lepatriinu lepatriinu lepatriinulised mardikalised Harilik loidtiib loidtiib loidtiivlased suurtiivalised kiletiivalised (alamselts: Meemesilane mesilane mesilaslased rippkehalised) kiletiivalised (alamselts: Vapsik ehk Vaablane herilane ühisherilased rippkehalised) Põderpõrnikas põderpõrnikas põderpõrniklased mardikalised Harilik käätsusikk käätsusikk siklased mardikalised Aasaöölane aasaöölane öölased liblikalised

Süstemaatiline nimekiri

Seitsetäpp - lepatriinu Coccinella septempunctata kehapikkus 7-8 mm mune 200-1500 • Üks lepatriinu võib elu jooksul ära süüa tuhatkond lehetäid.

Lepatriinu Referaat

Seitsetäpp - lepatriinu punast või oranzhikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must.

Lepatriinu Referaat

Seitsetäpp - lepatriinu (Coccinella septempunctata). [09 August 1998] http://www.zbi.ee/satikad/putukad/folkloor/05/folk_19.htm

Lepatriinu Referaat

Seitsetäpp - lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud – kõigest kollast värvi.

Lepatriinu Referaat

Seitsetäpp - lepatriinu on rahva seas tuntud ja hinnatud.

Lepatriinu - esitlus

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

loomaliikidest on Sapal de Castro Marimi looduspark koduks tuhandetele veelindudele, kes tulevad sinna ideaalsete pesitsustingimuste otsingutel või tallveaja üle elamiseks. Läbi aasta elutseb pargis 153 erinevat liiki, sealhulgas flamingod, toonekured, naaskelnokad, rislad, rüüdid ja tildrid, kes peatuvad seal alaliselt.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti