antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada. 1.2. Elupaik Apteegikaan kui kahepaikne. Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima. Apteegikaan on stenotoopne liik, kes eelistab mudase põhjaga, rohke vee- ja kaldataimestikuga väikesi magedaveelisi seisuveekogusid (väikejärved, tiigid, sooloigud jms.). Ta võib edukalt asustada ka mahajäetud karjääride tiike. Apteegikaan elab ka ajutistes, kuivavates seisuveekogudes. Ta talub vee väiksemat hapnikusisaldust kui enamik teisi meie kaaniliike. Tema elupaigad võivad paikneda nii põllumajandus- kui ka poollooduslikus ja looduslikus maastikus (metsad, niidud, sood). Kuna apteegikaan on parasiit, peab tema elupaikades kindlasti leiduma peremeesorganisme, peamiselt kahepaikseid ja imetajaid.
umbes 7 km edela pool asub samasuunaline orundilaadne Kõpu org, milles voolab Õisu järvest lähtuv Kõpu jõgi (61 km). Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mille suuremast osast on saanud nüütsest järvest põhja pool asuv 1454 ha soo. Kõrgustiku edelaosa liigestab Karksi-Nuia kohal rohkem kui 30 m sügav Halliste ehk Karksi-Nuia ürgorg, mille põhjas voolab Halliste jõgi (86km). Ka sellel jõeorul on arvukaid külgorge ja mitmeid seisuveekogusid. Halliste jõkke suubuvva Lopa oja kaldas Devoni liivakivis kujunenud Lopa põrgu on viimastel aastatel olnud tõenäoliselt Eesti pikim sufosioonikoobas (inimesele lõbitav osa 37m). Karksi-Nuia linna kohal suubub põhjast Halliste ürgorgu Kutsiku oja, mille oru idapervel asub suurte puuviljaaedadega üle Eesti tuntud Polli Aiandus Instituut. Kõrgustiku lõunaosa lõbib kaarjalt Õhne ürgorg (94km), mis algab kõrgustiku suurimast veekogust Veisjärvest (ligi 480 ha)
Areng toimub moondega ja sõltuvalt vee temperatuurist kestab 1555 päeva. Munast väljub vabalt ujuv vastne, kes võib vees elada 23 päeva ja kui ta selle aja jooksul ei leia peremeest, siis hukkub. Kalale kinnitudes kalatäi kasvab ja saab suguküpseks 23 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni isendini. Eestis on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 67 mm pikk ja armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib põhjustada noorkalade haigestumist ja surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest jahedalembesem ja parasiteerib peamiselt lõhelastel. Eestis on teda leitud suhteliselt harva.Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha ja imeb verd. Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse ja verejooks, hiljem koed nekrotiseeruvad. Kalatäi ja tema munad
Areng toimub moondega ja sõltuvalt vee temperatuurist kestab 1555 päeva. Munast väljub vabalt ujuv vastne, kes võib vees elada 23 päeva ja kui ta selle aja jooksul ei leia peremeest, siis hukkub. Kalale kinnitudes kalatäi kasvab ja saab suguküpseks 23 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni isendini. Eestis on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 67 mm pikk ja armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib põhjustada noorkalade haigestumist ja surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest jahedalembesem ja parasiteerib peamiselt lõhelastel. Eestis on teda leitud suhteliselt harva.Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha ja imeb verd. Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse ja verejooks, hiljem koed nekrotiseeruvad.
annaabi.ee 
