3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega
Seal on igasugune inimtegevus keelatud, kõik peab toimuma ainult looduslike protsesside toimel. 13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala väljakujunenud või kujundavate looduslike või poollooduslike koosluste säilitamiseks 14. Kuidas jagunevad veekogud? Seisuveekogud ja vooluveekogud; piiriveekogud ja siseveekogud. Avalikud veekogud ja eraveekogud. 15. Millised veekogud ei ole avalikult kasutatavad? Avalikult kasutatav ei ole: seisuveekogu (järv, tiik, veehoidla), mis asub vaid ühele eraõiguslikule isikule kuuluva kinnisasja piires ja on väljaavooluta; samuti seisuveekogu, mis asub küll mitmeleeraõiguslikule isikule kuuluva kinnistu piires, kuid mille pindala on väiksem kui viis hektarit. Ka mitme eraõigusliku isiku kinnisasja piires asuv vooluveekogu (jõgi, oja), mille valgala onväiksem kui 25 km2 ning sellel asuv paisjärv ei ole avalikult kasutatavad. 16. Mis on kallasrada ja tema laiused
kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa keskkonna säästmisele, Pinnavesi kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri. Pinnaveekogu ehk veekogu veega täidetud pinnavorm, seisva veega seisuveekogu või liikuva ja ajutise veega täidetud vooluveekogu, rannikuvesi. Pinnavee kirjeldamiseks vesikondade ja alamvesikondade veemajanduskavades esitatakse igas veemajanduskavas vastava vesikonna või alamvesikonna veekogumite nimestik ning veekogumite kaardid. 3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks tingimusteks: 3.1 Pinnavee liik vooluveekogu (jõgi, oja, kraav), seisuveekogu (järv, veehoidla) või rannikuvesi; 3
eraldatud poolsaarte, saarte või veealuste kõrgendikega Saartevaheline meri- meri, mis on ookeanist eraldatud saarte või saarestikega. Soolsus- ühes liitris vees lahustunud soolade hulk(promillides,%) Voolukiirus- vee liikumise kiirus voolusängis Vooluhulk- vee kogus, mis läbib ühe sekundi jooksul jõe ristlõiget Lang- mingi jõelõigu kõrguste vahe Delta- jõe harudest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Soot- jõesängist eraldunud seisuveekogu, endine jõelooge. Lähe- koht kus jõgi alguse saab Suue- koht kus jõgi suubub suuremasse veekogusse Jõeorg- avatud negatiivne pinnavorm, mille põhjas voolab jõgi Põrkeveer- jõelooke kõrge väline külg, kus vool on kiirem ja uuristab kallast Liugveer- jõelooke kõrge väline külg, kus vool on kiirem ja uuristab kallast Kõrgveer- jõelooke lauge sisemine külg, kus vool on aeglane ja toimub settimine.
Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva- Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha). Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool Põltsamaa jõge (linnast põhja pool). Veestik Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi. Suurim seisuveekogu on Kamari hüdroelektrijaama paisjärv (u 25 ha) Põltsamaa jõel. Jõed voolavad lõuna-edela suunas, kuna maapinna kallak on selles suunas. Idaosa veestab Pedja jõgi (122 km), mille lisajõgedeks on Kaave (38 km), Pikknurme (35 km), Neanurme (18 km), Umbusi (34 km) ja Põltsamaa (135 km) . Viimane algab Pandivere kõrgustiku karstiallikast ning on Eesti üks veerikkamaid jõgesid (kuuendal kohal) ja aasta kõige suurema keskmise äravoolumooduliga (10 l/s/km2).
ülemjooks keskjooks 2. voolu kiirus kiire aeglane 3. erosioon (kiili põhja külje 4.looklevus kiirelt kitsalt ja pikalt 5. setete f,rakanne tänu mäestikujõgede kiirele seisuveekogu voolule LI Selgita, mida tiihendab reovee mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine. Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis
vaheldumisest) Jõe veereziim , vee hulga ja veetaseme ajaline muutuine aasta jooksul Jõeorud : · sängorg- keskjooks, U-kujuline, palju vett, küljeerrosioon, aeglane vool · sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool · moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool · lammorg- keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool Soot ehk jõekoold on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.Mõnikord võivad soodid tekkida ka üheainsa üleujutusega. PÕHJAVESI Põhjavesi- maasisene vesi mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega horisontides Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioon Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi
tehislik. See oleks otsekui noaga lõigatud ning näha on ka serval asuvaid raiutud puude kände. Kaldal ei ole paista kivikesi, ka taimestik jätab soovida, seal kus lõpeb vesi, algab roht. Veekogu põhi paistab üpris mudane ja madal. Nähtavus on umbes 10cm, seega vesi ei ole eriti läbipaistev, mis on ka linnatiikide üks tunnuseid. Küll aga on vesi puhas prahist, mis on vee läbipaistvusest olulisem. Löwenruh` tiik on seisuveekogu. See on allikalise toitumisega, mille vesi pärineb mere- ja liustikuvete kruus-liivadest. Tiigi eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. Tallinnas asuvad Lepistiku pargi allikad, Parditiik ja Löwenruh` tiigid moodustavad ühtse maasisese veesüsteemi, mis algab Ülemiste järve loodekaldalt ja suubub Kopli lahte. Nagu ka teistel Tallinna pargitiikidel, on sinikael-part Löwenruh` tiigis kõige rohkem levinud ujupart. Tuttvarte kohtab harvemini
ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnevpinnavorm. Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi)[1] on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil. Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks. Jõelamm- oru põhjas sängi ümbritsev jõestetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett[1].
Tiik Tiigid on maastikus alati ligitõmbavaks paigaks. See on elupaigaks paljudele liikidele ning pakub ka vaheldust maastikus. Enamik juhtudel on linnu -ja taimeliike ligimeelitava tiigi loomine lihtne. Tuleb teada olulisemaid põhitõdesid. Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa, kus taimestik üle veepinna tavaliselt ei kasva. Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loomuliku ilme. Tiik on väike, tavaliselt inimeste poolt rajatud seisuveekogu. Tänu väiksusele ja vooluvee puudumisele on tiigi elustik väga omanäoline. Tiike asustavad peamiselt need veeloomad ja -taimed, kes on kohastunud elutingimuste kiirete muutustega. Enamasti puuduvad ahela tipus olevad röövkalad kuna nemad ei suuda nii muutlikes tingimustes elada. Tiigi elustik on kergesti haavatav. Tiigi looduslikku tasakaalu rikkuvad muutused tulevad kiiresti välja vee kvaliteedi halvenemises ja elustiku vaesumises. (Potter 2008). Allikas
edasiliikumiseks. Toimub nii õhus kui ka vees Kompetents - voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter. Mahtuvus - antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus Denutatsioon abrasioon ja erosioon koostöö tulem. Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängi - Lammi - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? - Mis on saltatsioon? - Mis on denutatsioon? - Mida tähistab erosioonibaas? - Mis on jõe tasakaaluprofiil?
Hulkuv loom- omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad Lemmikloom-on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Katseloom-on loom, kellega tehakse teaduslikke või tehnilisi katseid. Loomaaed-koht, kus loomi alaliselt peetakse avalikuks näitamiseks seitse või enam päeva aastas. Veekogu-püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm Vooluveekogu-veekogu, milles vee voolamine on märgatav Seisuveekogu-veekogu, milles vee voolamine pole märgatav ja millel puudub mereveetaseme lähima mõõtepunkti andmete alusel Tehisveekogu-inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu Avalik veekogu – kuulub eesti riigile ei ole tsiviilkasutuses Avalikult kasutatav veekogu- veekogu mis on mõeldud avalikult kasutamiseks
mis voolab sisse ja välja läheb jõgedest, mis voolab välja. Samamoodi on veekadu aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti sademetest ja veekadu toimub ka aurustumise ajal 3) Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid (vanajõed)? Kuidas muutub jõe erosioon langu ja voolukiiruse muutudes? Soot on jõesängist eraldunud seisuveekogu. Mida suurem on jõe langus seda suurem on voolukiirus, jõgi on sirgjooneline ja sang on v-kujuline. Laugemal jõel on voolukiirus aeglasem ja sang on u-kujuline, looklemisega tekib lamm. Alamjooksul on lang väga väike ja vool on aeglane ja jõgi on väga looklev, võib tekkida lammiorg. 4) Aafrika kaart
transporditakse ja samas punktis setteid settib. Vooluvee setteid (vooluvee poolt setitatud sete) sängis ja orundis nimetatakse alluuvium'iks. Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik, mis reeglina kujuneb jõe erosioonibaasi langemisest tingitud jõesängi sisselõikumisel/sügavnemisel. Soot - tugevalt mendreerunud sängi läbimurdel eraldunud sängilõik; jõesängist eraldunud seisuveekogu. 9. Setete kuhjumine jõgede suudmealadel ja settematerjali sissekande bilanss maailmameres. Deltas toimub voolukiiruste kiire langus ning selle tulemusena käivitub aktiivne akumulatsioon. Sõltuvalt sellest kas voolusäng suubub basseini või avaneb nt ariidsetel aladel mäestikuesisele tasandikule eristatakse: (1)delta (2)uhtekoonus ehk kuivamaadelta Merelised deltad moodustavad reeglina tasaseid, nõrgalt mere/ookeani poole kallutatud settelavasid
vesi; suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta; veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist; veekogu – püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm; reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks; Mõisted kanalisatsioon – ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks; karstiala – karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond,
edasiliikumiseks. Toimub nii õhus kui ka vees Suspensioon - Kompetents - voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter. Mahtuvus - antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus Denutatsioon abrasiooni ja erosiooni koostöö tulem. Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängialluuvium - Lammialuuvium - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond Orgude tüübid: sängorg, sälkorg, kanjonorg, moldorg, lammorg - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? Laminaarne ja turbulentne - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus
otseselt mõjutab süsteemide toimimisvõimet. Ka siin on toimunud mõiste juures muutused. Erinevalt varasemast eesvoolu tähendusest, kus kuivendussüsteemina käsitleti enamasti kogu kuivendusobjekti koos oma põhivõrguga, on tänapäeva mõistes eesvooluks ka endised kogujakraavid ja peakollektorid (Ø > 200 mm), kuhu suubuvad mitmelt kinnisomandilt tulevad veed. Kuivendussüsteemi suublaks on tavaliselt kas vooluveekogu (jõgi, oja, kanal) või seisuveekogu (meri, järv, veehoidla). Mõnikord on võimalik suublaks kasutada maa-alust veemahutit karstitühimikku või hästi vettjuhtivat pinnast. Kuid piiravaks teguriks võib siin osutuda põhjavee reostusoht. Väiksema pindalaga kuivendussüsteemidele saab sobiva reljeefi korral suublana kasutada ka looduslikke nõgusid. See tähendab, et kogujakraav lõpeb nõlval. Suubla seisund peab tagama vee ärajuhtimise isevoolselt. Seetõttu peavad olema rahuldatud järgmised tingimused:
annaabi.ee 
