a), mille puhul karastustemperatuurini kuumutatud detail sukeldatakse vedelikku, kus toimub selle lõplik mahajahutamine. Kasutatakse eelkõige lihtsatele detailidele. 2) Katkendkarastuse ehk kahes vannis karastamise (joon. 4.b) korral jahutatakse detaili alguses lühiajaliselt kiiresti (vees), seejärel aeglaselt (õlis või õhus). Raske on reguleerida mõnesekundilist seisutusaega vees. 3) Astekarastuse (joon. 4.c) korral jahutatakse detaili vannis, mille temperatuur on kõrgem antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist M a (sulasoolad temperatuuriga 150-550°C). Vannis seisutatakse seni kuni temperatuur kogu detaili ristlõikes ühtlustab astme temperatuuriga. Sellele järgneb aeglane jahutus õhus. Kasutatakse väiksema läbimõõduga
Katkendkarastus Ehk kahes keskkonnas karastamise korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austenniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiiditekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest tööriistade valmistamiseks. Selle karastusviisi puuduseks on raskus kindlaks määrata ja reguleerida detaili seisutusaega esimeses keskkonnas, seda enam et see aeg on väga lühike ( mõõdetakse sekundites). See viis nõuab karastajalt küllaltki kõrget kvalifikatsiooni. Astekarastus On vaba katkendkarastusele omastest puudustest, mille korral detaili jahutatakse keskkonnas, mille temp on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist Ma kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisutamisel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri
annaabi.ee 
