periood 509-265 eKr- Varane vabariik. Alustati sõdasid etruskite vastu. Rooma laienes Itaalias kuni 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all Varase vabariigi ajal pidev võitlus plebeide ja patriitside vahel. Pleebs saavutas suuri järeleandmisi, neile anti maad ning kirjutati seadused 12 tahvli seadused a-tel 451 450 e. Kr.). Plebeidele anti ka õigus saada pol. ametikohti ja asutati rahvatribuuni amet, kaotati võlaorjus (lex Poetelia Papiria de nexise'ga). Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja rahvaste üle hegemoonia. Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide,
Kui tavaline lihtväeline silma paistis, siis võis ta tõusta ohvitseriks, mis tähendas automaatselt aadliseisusesse tõusmist. Teine võimalus aadliks saada oli korraliku hariduse omandamine. Aadliks võis ka saada siis, kui valitseja annetas ordeni või aadlitiitli. 19. sajandi keskpaigal moodustas uusaadel aadliseisusest 60%. 20. sajandil umbes 70%. Aadliseisuse loomulik juurdekasv oli tagasihoidlik. Linnaseisuse arvukus kasvas peamiselt seisustevahelise mobiilsuse tõttu. Linnaseisuse puhul tuleb arvestada, et osa seisuste esindajaid anti ära ja paljud linnakodanikud asusid samuti sõjaväeteenistusse. Talupoegkonna arv kasvas eelkõige loomuliku juurdekasvu teele. Siit anti ära palju esindajaid teistesse seisustesse. Põhiliseks kanaliks oli jällegi sõjaväeteenistus. 19. sajandi teisel poolel tuleb arvestada seda, et elanikkonna demograafiline käitumine hakkas pisut muutuma. Tekkima hakkas sündimuse teadlik reguleerimine
tööle ma- janduses. Mõnedes maades eelistavad inimesed iseseisvust – olla ise oma boss – näiteks Prantsusmaal ja Belgias. Kõikides ühiskondades esineb teatud kihistumine. Kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuuluvad isi- kud omavad suure tõenäosusega paremat haridust, elustandardit ja töökohavõimalusi. Erinevates kultuurides on väga suuri erinevusi ühiskondlike seisuste vahelise mobiilsuse osas. Kultuurist tulenev seisustevahelise liikuvuse ulatus määrab ära selle, kas inimestel on võimalik liikuda kõrgemasse (või ka madalamasse) ühiskonnaklassi. Kui USA-s on sotsiaalne mobiilsus suhteliselt suur, siis Suurbritannias esineb selles osas olulisi piiranguid. Indias faktiliselt siiani kehtiv kastisüsteem takistab aga sotsiaalset mobiilsust oluliselt. Rahvuslikust kultuurist tulenevad väärtushinnangud on väga püsivad. Erinevates