enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina
enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina
Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti
sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71) renessanss - (uuestisünd) keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lääne- Euroopas 14.-16. saj. Algas uusaeg. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaegsetest kirikudogmadest, piirangutest ja seisuslikest kammitsatest. R ajal hakkasid tegutsema humanistid,kes algselt olid lihtsalt antiigist huvitatud inimesed ( R võttiski eeskuju just antiigist). Üsna pea aga hakkas humanism tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, aktiivne vastuseis ükskõik millisele orjastamisele ja ahistamisele. Maadeavastused 15.-16. saj. võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut, suurt hoogu said loodusteadused. Gutenberg leiutas 1440 trükikunsti,
süüdistatavale 9 kuud vanglakaristust, kuid ühe süüdistatava puhul vähendati seda alaealisuse tõttu 3 kuu võrra. Käesolevas kaasuses oli alaealine süüdistatav toime pannud ka varguse NS artikli 1655 lõike 2*51 järgi. Kirikuvara varguse eest oli kohus määranud karistuse NS artikli 225 lõike 1 järgi: alaealisele süüdistatavale 4,5 aastat sunnitööd ja täisealisele süüdistatavale 5,5 aastat sunnitööd ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmise. NS artikli 152 alusel määrati kõikide süütegude eest rangeim karistus, seega jäi mõlema süü- distatava lõplikuks karistuseks NS artikli 225 lõike 1 alusel mõistetud karistus. Kui võrrelda kirikuvara vargust ja tavalist vargust NS artikli 1655 mõistes, siis kõige rangem karistus NS artikli 1655 alusel oli arestimajja saatmine kuni neljaks aastaks. Seadusandlik võim oli loonud 19. sajandi
Üldiselt on absolutismi põhjendatud sellega, et kui võim on koondatud ainult ühe isiku kätte, saab ta tunduvalt efektiivsemalt valitseda, kui pidevalt üksteise soove arvestama pidav kollegiaalne võimuorgan. Samuti osutatakse, et absolutistlikku võimu omava monarhi näol on tegu inimesega, keda sünnist saadik on kasvatatud valitsejaks, mistõttu saab tema sellega ka kõige paremini hakkama. Kriitikat on ainuisikulisele valitsemisele olnud alati, kas demokraatlikest, seisuslikest või religioossetest printsiipidest lähtudes. Kõige levinum ja ajaliselt pikimat aega kasutusel olnud vastuväide on aga ilmselt see, et ainuisikulist võimu omav monarh võib seda kuritarvitada ehk muutuda türanniks. Samas ei levinud absolutism kõikjal, kuna absoluutse monarhia mudel 3 sobis kõige paremini tsentraliseeritud valitsuskorraga rahvusriikidele ning mitmel
17 7. RENESSANSI KIRJANDUS Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumatud kirjanikud olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina
ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega pandi siis alus filoloogilisele teksti kriitikale ja ajaloo allikate kriitikale. 14. sajandi humanistide eeskujuks oli Cicero. Cicero stiil kujutati ainuõigeks, keskaegselt ladina keelt hakati pilkavalt köögi või munga keeleks. Keele puhtuse eest muutus lausa tähenärimiseks. Antiigi ja Cicero
Massachussetsis. Lõplikult kaotatati 1. jan 1863 Lincolni aktiga, mis hakkas kehtima 1865. Orjus kaotati majanduslikel ja filosoofilistel kaalutlustel, mitte niiväga eetilistel. Ameerika mandril viimane kaotamine Kuubal. Ida-Euroopas oli pärisorjus kõige suurem. Protsess on tuntud Knapp'i nime all. Kirjutas 1887 raamatu Bauernbefreiung. See protsess saab alguse, kui kuulutatakse välja talurahva sõltuvuse kaotamine, üleminek raharendile, omandiõigus ja väiketaluomand, vabanemine seisuslikest sõltuvusest. Knapp kirjutas oma raamatu Preisimaa kohta. Pärisorjus kaotati 1807. reformaatorid Karl vom und zum Stein. Karl August Hardenberg. Ta seadus keelas lõplikult teoorjuse 1811. võimalus, et talurahvas loobub kolmandikust kuni poolest ning loobub seeläbi teokoormisest. Viidi läbi valitsusremondi ja maksureformi, aga ka andis loa Berliini ülikoolile. Hakati teostama sõjaväereformi. 19 saj jäi viimaseks hingetõmbeks aristokraatiale. Aadel kaotas oma eesõigused. Pr
Samuti oli Prantusmaa pidevates väliskonfliktides, mis nõrgestasid kriisis riiki veelgi. 5.mail 1789 kutsuti kokku generaalstaadid, et leida väljapääs raskest olukorrast. III seisus lahkus generaalstaatidest ning kuulutas end Rahvuskoguks (hiljem nimetati see ümber Asutavaks Koguks). Rahvuskoguga liitus ka suur osa I ning II seisusest (aadlikud ja vaimulikud). Kavatseti väljastada põhiseadus ning loobuti seisuslikest eesõigustest. Pariisis olid ulatuslikud rahvaülestõusud, loodi Rahvuskaart (eesotsas Lafayette). 14. juulil 1789 vallutati Bastille kindlus ja sellega oli ka revolutsioon alguse saanud. Bastille vallutamine oli sümboolselt tähendusrikas võit revolutsionääridele, sest Bastilles hoiti vangis paljusid kuningavõimu vastaselt meelestatuid ning kuningale ebasümpaatseid inimesi.
annaabi.ee 
