printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, Holstein- Gottorpi hertsogi Peteriga. Katariina II tõus troonile Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürtsi tütrena.Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks venekeele, astus õigeusku ning
Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a. Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin, kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab ta kaasa lapsepõlvest. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga. 1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna).
lootusetut ebaõigluse vastu võitlejat (tuuleveskidega võitlema) Ministeriaal algselt olid kuningat teenivad mittevabad mehed, kes sulandusid alamaadlihulka. Aadli ülesandeks oli ka kohtumõistmine. Aadelkonna aksepteerivad tegevusvaldkonnad olid: võitlemine- sõdimine, jahipidamine, turniiridel käimine, pidutsemine - mis kuulus peaaegu igapäeva elu juurde. Rüütlikasvatus: Peaeesmärk Ettevalmistus sõdimiseks ja seisusekohaseks ülalpidamiseks. Kuni 7nda eluaastani oli lapsekene kodus, siis kuskil 7ndast 14-15ni oli ta paaz- kõrgemal seisuse feodaali juures heade kommete, vestlusoskuse, daamidega vestlemise, tantsuoskuse, muusikariistal mängimise, relvade tundmise ja käsitamise, jahi pidamine ja ratsutamise õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma
kodanikuõigustest ilma). Töötajateks nende käsitöö töökodades olid omanikud ja nende pered, kes oma väikeses ettevõttes teenisid igapäevast elatusraha. Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja/või sõltlased. Erandlikult käisid aristokraadid ka tulusatel kaubaretkedel, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid nad huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid enamasti aristokraatide seast, kuna neil oli rohkem aega oma arendamiseks ja tõekspidamiste avaldamiseks. Seetõttu on ka suurem osa kreeka kirjasõnadest tulnud just aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid ka sõpruskonnad, kes üksteist toetasid. Sõpruskondi hoidis koos ka sümpoosionid (kr k koosjooming). Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim
saksamaal valitses periood intermedium (kuningate vaheline periood, kuningaid oli hästi palju, konkureerisid omavahel, ükski ei saavutanud suuremat tunnustust). 1254 ühe rivaalkuninga toetuseks loodi linnadevahelise leppega liit mille põhiline eesmärk oli luua stabiilsus sel segasel ajal. See liit hankis aga ka privileege oma majanduse jaoks. 14. sajandi lõpu kümnenditel loodi uus Reini Liit kaitsmaks linnade huve röövrüütlite vastu. Tollal vaesunud aadlil ei jäänud seisusekohaseks äraelmiseks muud üle, kui minna kaupmehi jt röövima. Švaabi liit - kuningate vastu. Karl IV ja Wenceslaus IV vastu, kes olid rahahädas ja üritasid raha hankida pantides riigilinnasid, millega linnade iseseisvust oleks piiratud, linnad hakkasid selle vastu protestima. 1380-ndatel said nii Schwabi kui Reini liit sõjaliselt lüüa ja likvideeriti. Ojamaal oli 12. – 13. sajandil näiteks Saksamaa kaupmeeste ühendus. Alguses oldi seal kui
saksamaal valitses periood intermedium (kuningate vaheline periood, kuningaid oli hästi palju, konkureerisid omavahel, ükski ei saavutanud suuremat tunnustust). 1254 ühe rivaalkuninga toetuseks loodi linnadevahelise leppega liit mille põhiline eesmärk oli luua stabiilsus sel segasel ajal. See liit hankis aga ka privileege oma majanduse jaoks. 14. sajandi lõpu kümnenditel loodi uus Reini Liit kaitsmaks linnade huve röövrüütlite vastu. Tollal vaesunud aadlil ei jäänud seisusekohaseks äraelmiseks muud üle, kui minna kaupmehi jt röövima. Svaabi liit - kuningate vastu. Karl IV ja Wenceslaus IV vastu, kes olid rahahädas ja üritasid raha hankida pantides riigilinnasid, millega linnade iseseisvust oleks piiratud, linnad hakkasid selle vastu protestima. 1380-ndatel said nii Schwabi kui Reini liit sõjaliselt lüüa ja likvideeriti. Ojamaal oli 12. 13. sajandil näiteks Saksamaa kaupmeeste ühendus. Alguses oldi seal kui
Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Kreeka
Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Kreeka
Mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed
Kui Prantsusmaal nagu ka Euroopas keskmiselt moodustas aadelkond ligikaudu 1% rahvastikust, Hispaanias seevastu kuulus aadelkonna hulka 58%, Poolas koguni 810% elanikkonnast. Üleminek alalisele palgasõjaväele võttis aadelkonnalt kui seisuselt senise elatusallika ning sundis astuma tsiviilteenistusse või siis tegelema ettevõtlusega. Viimane võimalus nõudis ka teatud mentaalse tõkke ületamist, kuna pikka aega ei loetud majandustegevust aadlile seisusekohaseks. Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes
-tale niidile juhtinud ja temale, Tomile, häda kaela saatnud. 22 Tom läks majade ümbert ringi ja jõudis välja porisele kõrvaltänavale tädi lehmalauda taga. Nüüd oli ta väljaspool tabamis- ja karistusohtu ning seadis sammud avaliku väljaku poole, kus poiste kaks «sõjaväge» pidid täna lahingut lööma, nagu oli kokku lepitud. Tom oli ühe armee kindral, Joe Harper, tema südamesõber, teise. Need kaks suurt komandöri ei pidanud endale seisusekohaseks isiklikult võitlusest osa võtta -- see sobis rohkem väiksematele vendadele -- , vaid istusid koos kõrgendikul ja juhtisid lahinguoperatsioone adjutantide kaudu antud käskude teel. Tomi armee saavutas pikaajalise ja ägeda lahingu järel hiilgava võidu. Siis loeti surnud üle, vahetati vangid, lepiti kokku järgmise kokkupõrke tingimuste suhtes ja määrati kindlaks vajaliku lahingu päev, mispeale armeed rivistusid ja minema marssisid, kuna Tom üksi kodu poole pöördus
Aga Molli sündis siis, kui olid rikkad, sellepärast on tema rikka rahva laps, mina ei ole. Ja tema on selle peale uhke ning tahab rikast meest, sest kuidas inimene sünnib, nõnda peab ta elama -- ütleb Molli. Tema sündis rikkalt ja peab ka rikas olema -- teeb need särgid; mina sündisin vaeselt ja peangi vaene olema -- minu särgid ja püksid on närud. Mina teen omale seisusekohased särgid -- ütleb Molli, ja ema ütleb, et meie saame Molli läbi ka seisusekohaseks. Aga see ei meeldi Mollile, et meie ka, tema tahab üksi olla seisusekohane. Teil pole ju õiget särkigi seljas -- ütleb ta minule ja emale -- mis seisusekohane teie olete! Ja ega ma olegi, kui tahad, vaata." Tiina tõstis oma kleidikese üles ja näitas Indrekule, mis kattis tema armetut keha. Siis ütles ta: ,,Nüüd sa tead, mis on minu seisus; aga tule, ma näitan sulle nüüd Molli seisust, et sa teaksid. Tule, kodus pole ju kedagi ja võtit ma tean."
annaabi.ee 
