tarvidus võimendi järele. · Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp · Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest. 2 · Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt, seejärel liikuda kõige kaugemast töösilindrist kõige lähemal ileva tääsilindri suunas.. Mitte unustada vahepeal hüdroõli lisada. · Pidurivõimendi kontrollist: seisva mootoriga vajutada mitu korda pedaali, rõhk sellega välja lasta, jätta jalg pedaalile ja käivitada mootor, veenduda, et pedaal vajub
vastakuti asuvatesse süvenditesse on paigutatud viis kuuli. Vedrud tõmbavad survekettad kokku. Survekettaid pööratakse üksteise suhtes varraste abil eri suundades. Ketastes olevad süvendid on kaldpindadega ja süvendite kaldpinnad libisevad kuulidel kuulid lähevad süvendite madalamasse ossa ja suruvad kettad laiali. Selle tulemusena surutakse survekettad vastu koda ja kaande sisepinda. Toimub pidurdamine. Pidureid on kaks või kolm. Kolmas on tavaliselt seisupidurina kasutusel. Pidurit reguleeritakse varda sisse- ja väljakeeramise teel nii, et pedaali täiskäik oleks 80-100 mm jõuga 120N vajutades. Klotspidurid võivad paikneda nii ratastes kui ka eraldi trumlites tagasilla küljes. Viimasel juhul saavad pidurid ajami eraldi võllikutelt. Pidurimehhanism koosneb kahest hõõrdekatetega piurdiklotsist. Klotside vahel on vedrud. Klotsi üks ots toetub sõrmele, teistele mõjub piduripöör. Pööra abil surutakse klotsid vastu trumlit.