ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus, trauma, müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri, kemikaalide või haiguste mõju) ning psüühilisi ja sotsiaalseid stressoreid (kontrollimatu sündmus, hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek, halvad elamistingimused vms.)
· Mõistuspärasus ütleb, et ebaõnne puhul on meil kahju, oleme kibestunud ja nutame; karu kohates ehmatame ja põgeneme joostes; meid solvab vastane, muutume vihaseks ja lööme teda. Siin on hüpoteesiks ... me oleme kurvad seepärast, et nutame, vihased 1 (tõlge Gleitmani raamatust) seepärast, et lööme meid solvavat isikut, hirmunud seepärast, et väriseme ... Ilma tajule järgneva kehalise seisundita võib emotsioon olla puhtalt tunnetuslik, väljendudes meie käitumisviisis kahvatumises, norgu vajumises, emotsionaalse soojuse puudumises. Seega, me võime näha karu ja otsustada, et parem on minema joosta, solvangu puhul peame täiesti õigustatuks solvaja löömist, kuid tegelikult ei tunne me hirmu ega viha (James, 1980,v.2. p.449). Need väljaütlemised on südamikuks teooriale, mida praegu tuntakse JamesLange
Esimene paneb teisi ründama kasu pärast, teine turvalisuse ja kolmas reputatsiooni pärast. Esimene kasutab vägivalda selleks, et teha endast teiste inimeste nende naiste, laste ja kariloomade valitsejad, teine selleks, et end kaitsta, kolmas sellise tühja-tähja pärast nagu mõni sõna, naeratus, erinev arvamus või mingi muu alavääristamise väljendus, mis on osutatud otseselt tema isikule või mõtteliselt tema sugulaste, sõprade, rahva, elukutse või nime suhtes. Ilma ühiskondliku seisundita kehtib alati kõikide sõda kõigi vastu. Seetõttu on ilmne, et ajal, mil inimesed elavad ilma ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad seisundis, mida nimetatakse sõjaks; ja sellises sõjas nagu on kõigi sõda kõigi vastu. Sest SÕDA ei koosne üksnes lahingust või võitlemisest, vaid pikast ajast, mille jooksul on piisavalt hästi teada tahe lahingus võidelda. Seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomuse juurde
kui ta julgeb (millest täiesti piisab üksteise hävitamiseks, kuna nende üle ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid vagusi), pressida enda halvustajatelt neid kahjustades välja kõrgemat väärtushinnangut, ja teistelt selle eeskuju kaudu. Nii me leiame inimese loomuses kolm peamist põhjust tüliks. Esiteks olelusvõitlus, teiseks umbusaldamine, kolmandaks au. Esimene paneb teisi ründama kasu pärast, teine turvalisuse ja kolmas reputatsiooni pärast. Ilma ühiskondliku seisundita kehtib alati kõikide sõda kõigi vastu. Sellises sõjas pole midagi ebaõiglane. Sellest kõikide sõjast kõigi vastu järeldub samuti, et mitte ükski asi ei saa olla ebaõiglane. Sellises sõjaseisukorras ei ole kohta sellistel mõistetel nagu hea ja halb, õiglane ja ebaõiglane. Kus ei ole ühist võimu, seal ei ole ka seadust; kus pole seadust, pole ka ebaõiglust. Tungid, mis kallutavad inimesi rahu suunas. Tungid, mis kallutavad inimesi rahule, on surmahirm, iha
Server aktsepteerib kliendilt tuleva TCP ühenduse. Sõnumisaatmine käibki läbi socketite: kui klient saadab sõnumi oma socketi liidesesse, on see tema ulatusest väljas ja TCP tegeleb sellega edasi. HTTP ei säilita informatsiooni klientide kohta, st kui näiteks klient küsib sama objekti paarisekundilise perioodi jooksul kaks korda, siis server saadabki talle kaks korda, mitte ei jäta meelde, mida ta kellele juba saatnud on. Seetõttu on HTTP stateless (seisundita, kodakondsuseta?) protokoll. HTTP üldiselt võib kasutada nii püsivat (persistent) kui mittepüsivat (nonpersistent) ühendust. HTTP 1.0 kasutab mittepüsivat ühendust ainult. Mittepüsiva ühenduse korral saadetakse TCP kaudu vaid üks objekt, järgmise saatmiseks tuleb luua uus ühendus (järelikult luuakse mitu paralleelset ühendust). Iga TCP ühendus transpordib vaid ühte nõudmise sõnumit ja ühte vastuse sõnumit
annaabi.ee 
