56. Seisundite modelleerimine Mõisted kordamiseks 12 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava Objekti seisund (olek) objekti mingi ajas muutuv omadus Seisundidiagramm (state diagram) esitab süsteemi objekti kõiki võimalikke seisundeid, nende muutumist põhjustavaid sündmusi ja tegevusi/protsesse Objekti seisundeid seovad sündmused, mis põhjustavad seisundimuutuse Igale objekti sündmusele vastab infotöötegevus, mille tulemusena olekumuutus infosüsteemis tegelikult toimub (registreerimine vms) 57. Üleminek toimimise mudelilt tarkvarasüsteemi mudelile Protsessimudeli saab võtta tarkvarasüsteemi kasutuslugude mudeli loomise aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu. Selleks on vaja nö vahemudelit, mida võib nimetada "IT toega tegevusdiagrammiks"
Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis ,,oma elu elavate" äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutustega ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täpsemalt on vaja täiendada: · protsessidiagrammi näidates ära milline infotöötegevus (kasutusjuhu teostus) toob endaga kaasa millise äriobjekti seisundimuutuse; · kasutusjuhtude sõnalist seletust täpsustades, millise seisundi pärast kasutusjuhu teostust äriobjekt andmefaktina saab · andmemudelit lisades manipuleeritavat äriobjekti tähistavale andmetabelile seisundeid tähistava andmetabeli (NB! Andmemudelis peab olema seisundeid omavat äriobjekti tähistavandmetabel! Pakkumise protsessis on oma elu elavaks ja seega seisundeid omavaks äriobjektiks ,,Pakkumus", millele
Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis ,,oma elu elavate" äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutustega ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täpsemalt on vaja täiendada: protsessidiagrammi näidates ära milline infotöötegevus (kasutusjuhu teostus) toob endaga kaasa millise äriobjekti seisundimuutuse; kasutusjuhtude sõnalist seletust täpsustades, millise seisundi pärast kasutusjuhu teostust äriobjekt andmefaktina saab andmemudelit lisades manipuleeritavat äriobjekti tähistavale andmetabelile seisundeid tähistava andmetabeli (NB! Andmemudelis peab olema seisundeid omavat äriobjekti tähistav andmetabel! Pakkumise protsessis on oma elu elavaks ja seega seisundeid omavaks äriobjektiks ,,Pakkumus", millele peab andmemudelis vastama samanimeline andmetabel)
2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku.
annaabi.ee 
