Äriobjekti seisundid esitatakse seisundidiagrammiga esitades äriobjekti kõiki võimalikke seisundeid süsteemis (või kitsamalt 1 protsessi raames, kuna äriobjekti eluea jooksul võib toimuda mitu protsessi, mis äriobjekti seisundeid muudab), nende muutumist põhjustavaid sündmusi ja tegevusi. Igale äriobjekti puudutavale seisundit muutvale sündmusele vastab infotöötegevus, mille tulemusena fikseeritakse seisundimuutus andmeliselt tehes äriobjekti elutsüklit haldava protsessi informatiivseks. Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis „oma elu elavate“ äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutuste ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täiendamisest tuleb täpsemalt juttu järgnevates loengutes.
Reet Kasiku sõnatuletuse käsitluses (2004) on mõne liite seniste tähenduste loetelu enam kui leheküljepikkune. Lisaks juba mainitud vahenditele- tegevustele võimaldavad näiteks tegusõnaliited tuletiste tähendusel vahet teha muuhulgas tegevuse suunatuse ja sageduse järgi. • Tegevuse suunatuse järgi – kausatiiv (põhjustav): kergi+ta+ma, palju+n+da+ma – refleksiiv (enesekohane): mööd+u+ma – translatiiv (sihitu seisundimuutus): tume+ne+ma 146 Terminoloogia – automatiiv (iseeneslik): kuul+du+ma • Tegevuse sageduse järgi – frekventatiiv (sageli korduv): näit+le+ma – kontinuatiiv (pidev): vär+ise+ma – momentaan (ühekordne): kolksa+ta+ma Traditsiooni heterogeensusest hoolimata mingid juhtnöörid liidete kasutamiseks uute terminite moodustamisel sealt siiski saab, vähemalt
annaabi.ee 
