ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused (vt nt http://www.loomadenimel.org) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? Argumenteerige, tooge selgitavaid näiteid. Kes leiab Schweitzeri arusaamas sarnasusi ka teistsuguste maailmavaadetega (nt budism), võib muidugi lisaks ka sel teemal arutleda.
1. SISUKORD 1.sisukord.................................................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 3.Kas oled nõus autori seisukohtadega?......................................................................................2 4.Millega nõustud, millega mitte ja põhjenda oma arvamust?....................................................2 5.Mida said teada uut? Mis oli varasemast tuttav?..................................................................... 3 6.Mida saad kasutada igapäevaelus või töökohal?......................................................................3 7.Minu arvamus raamatust!............................
Kes on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks
Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asjadest ning selle arusaamaga liigutakse kaljukindlalt elus edasi. Inimestel on kerge leida ja uskuda oma arusaamu kinnitavat informatsiooni kui ümberlükkavat infot. Alati eelistatakse positiivseid tõendeid ja inimese enda hüpoteesidega kokkulangevaid tõendeid. Inimestel on ka kergem uskuda ja tavaliselt peetakse tõesemaks neid uusi tõendeid mis langevad kokku või on sarnased nende varasemate seisukohtadega. Indiviidi tõekspidamisi ja käitumist mõjutab ka väga see info mis on temale kättesaadavam kui teistele. Tekstis toodi näide arstidest – neil kes puutuvad kokku kopsuvähki haigestunutega on lihtsam mõista suitsetamise kahjulikkust ja sellest loobuda kui nende kolleegidel kes selliste juhtumitega igapäevaselt kokku ei puutu. Konkreetse info suurem kättesaadavus muudab selle prioriteetsemaks. Veel muudavad inimeste arusaamu erinevatest tõenditest sotsiaalsed mõjurid. Tihti
õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikirjandi jaoks, vaid seda läheb vaja ka kogu järgnevas elus, see aitab ennast maksma panna ning enda seisukohti arusaadavamaks teha. Mina olen autori seisukohtadega igati nõus. Ka meie alustasime lõpukirjandiks valmistumisega juba 10. klassis, kui mitte öelda, et juba põhikooli aegu. Ka koolilehe tegemistest ja meediaringist võtsin osa kogu gümnaasiumi vältel ning pean tunnistama, et autoril on igati õigus, et see aitab kaasa arutleva kirjandi kirjutamisele. Ma ei leia artiklist midagi, mille kohta võiksin vastu vaielda, sest autori seisukohad ühtivad minu omadega.
kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse sellist muljet jätta. Sama on tihtilugu ka inimeste puhul. Paljude artiklite puhul olen tähele pannud, et juba liidist alates üritatakse lugejale vaid ühepoolselt mõista anda, kuidas artiklist aru saada tuleks. Lugejal ei jäägi lõpuks muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, kuna väljatoodud argumendid toetavad vaid ühte osapoolt ja tihtilugu lugejal info teise poole kohta lihtsalt puudub. Seega paljud ajakirjanikud ei tegele nö. neutraalse info ettesöötmisega, vaid pigem enda või parema müüva arvamuse pealesurumise ja selgitamisega. Miks on meie ajakirjanduses tasakaal kõikuma löönud? Ma usun, et asi peitubki nimelt vähestes traditsioonides või isegi nende puudmises.
6. 3 võimalust kodakondsuse saamiseks: 1. Sündides saab kodanikuks (üks vanematest peab olema eesti kodanik). 2. Naturalisatsiooni korras.( kodakondsuse taotlemine) 2.1. vaja elada 5 aastat Eestis. a. tuleb sooritada keele ja põhiseaduse tundmise eksam. 3. Kodakondsuse saamine eriteenete eest. 7.Millist rolli täidavad riigis erakonnad ja mille poolest nad üksteisest erinevad? Erakonnad erinevad üksteisest erinevate maailmavaadetega ja seisukohtadega. Erakonna roll riigis on esindada samade seisukohtade ja maailmavaadetega inimesi. 8.Nimeta 3 inimõigust mille tagamisega peaks Eesti riik midagi ette võtma. Põhjenda. a. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele( ei ole kõige paremas korras) b. Õigus inimväärsele elatustasemele( miinimumpalk ei ole siiski piisav) c. Perekond( perevägivald) 9.Tahkuranna vald otsustas oma 2006. aasta kõige olulisema tegevusena hakata tegelema kalatööstuse arendamisega
suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub,
erinvus liiga suur. Võimalikud põhjused, miks katse ei õnnestunud, on toodud kokkuvõttes. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele. Käesoleva katse empiirilised andmed aga teoreetiliste seisukohtadega kokku ei lange. Selle põhjuseks võivaderrtrttr eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris · Mitte piisavalt kiire tegutsemine proteaasi lisamisel kaseiinile ning sealt proovi eraldamine · Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud.
ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisukohtadega ei nõustuta, ei hakka me seadust ega moraalireegleid rikkuma. Küsimus sõnavabaduse piiride ületamisest tekib alles neil juhtudel, kui meie arvamus avaldused kutsuvad meiega mittenõustujates esile suhtumise, justkui meil poleks olnud õigust oma vaatekohti avaldada, mille tulemusena hakkavad nad nõudma meie karistamist. Ehk siis, sõnavabadusega seotud konflikt algab alles siis, kui meie väljaütlemised on ebapopulaarsed.
Minu Eetika Teatavasti on hoiakud inimestel elu jooksul välja kujunenud. Vaevalt, et keegi on sündinud teatud mõttemaailma- või seisukohtadega. Vastavalt meie poolt läbielatud kogemustele, sündmustele, võimalustele ja kohustustele me ka käitume, kas see on alati eetiline või moraalne, eks seda peab igaüks ise oma hinges tundma. Mind on isiklikult alati õpetatud olema aus ja viisakas. Olin suhteliselt tagasihoidlik, kõike otsustasid minu eest minu vanemad, kuid elu mind harinud, teinud omad korrektuurid ja pannud paika mängureeglid. Nüüd olen mina see kes otsustab ja ma püüan seda teha alati nii inimlikult kui vähegi
............................................................................................................................................... 14 ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... 2.6. Milliste seisukohtadega riigivanemate märgukirjast nõustuksite / ei nõustuks? Põhjendage oma seisukohta. (4 p). I seisukoht 2p ............................................................................................................................................... 15 ..........................................................................................
Kuna kõik ei mõista tõde ühtmoodi on paika pandud tõeteooriad: tõe korrespondentsi teooria, tõe koherentsi teooria, pragmatismi tõeteooria. Mina pooldan koherentsi teooriat, sest minu arust on väide tõene vaid siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Füüsikaseadus ütleb, et mitte kellelgi pole võimalik istuda pilve peal ning siiani teadsin, et hobused elavad vaid maa peal ning nad ei istu kunagi ja nende tõekspidamiste põhjal võin teha otsuse, et väide on vale. Poola päritolu ameerika loogik Tarski sõnastas tegelikkusele vastavuse järgmiselt: Väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p. Võtame eespool nimetatud väite, et ta nägi hobust pilve peal istumas
Tänu mõttetalgutele, koristuskampaaniatele on meie ümbruses olev loodus puhtam, kui enne kampaaniaid. Tänu kõikidele projektidele on muutumas inimeste suhtumised: maal elamisest, toidu tarbimisest, ohutusest jne. Inimesed on hakanud rohkem jälgima oma toidulauda, aina rohkem inimesi kaaluvad elada maal. Tervislik eluviis on see, millele rõhutatakse ning mis aitab inimeste elukvaliteeti muuta. Kui poleks meil erinevaid kodanikualgatusi, siis poleks ka riik midagi selliste seisukohtadega ettevõtnud. Tänu kodanikualgatustele saame muuta oma elu, loodust ja keskkonda paremaks.
a Edward Frankland äädikhappe ja 1861.a Alexander Butlerov suhkru. Lõpuks hakati uskuma, et ka ilma erilise elujõuta on võimalik saada orgaanilisi aineid. Kuigi Berzelius saavutas palju keemiateaduse edasise arengu seisukohalt (pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisid, mis kehtivad tänapäevani, oli paljude keemiliste elementide avastaja), takistas ta aga oma jäikade seisukohtade kinnihoidmisega keemia arengut. Ta ei lasknud läbi teooriaid, mis ei ühtinud tema seisukohtadega. Näiteks jäi pikaks ajaks tunnustamata Amedeo Avogadro seadus, kus samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi. 19.sajandil oli orgaanilise keemia arengus tähtsal kohal juhuslikkus ja ootamatud avastused, mis olid tugevad alused keemiaharu kujunemisel. Ühiskondlikult tunnustatud vitalismiteooria pani teisiti mõtlevaid teadlasi end kehtestama ning oma teooriatesse uskuma, seega on tegu olnud kindlasti
loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri, mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika 1943. a oktoobris Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni.
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust?
ei pea toimetuleku pärast muretsema) · Eesti olgu õnnelik maa · usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks. Kõik muu - jõukus, võrdsus, parem valitsemine - on vahendid eesmärgi saavutamiseks · rahvas maailma kõige õnnelikumaks · alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit · ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ük ideid Programm: · peaeesmärk tagada rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng · seisab inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest · igal inimesel kindel töö, palk, kodu · eesti peab olema tark, avatud ja salliv · seisab eesti pikaajaliste eesmärkide eest kindel programm järgm. 4 a.: · kindel sündimuse kasv · kindel tulevik noortele · kindel toimetulek peredele · EV kindel areng 3x kiirem majanduskasv
● Ülevaade peamistest allikatest ● Ülevaade töö alaosade jaotamise põhimõtetest ● Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine (mitte juhendaja) ● Ülesanne: Võta oma lemmik aine õpiku sissejuhatus, ja analüüsi seda. Põhiosa ● Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele. ● Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri. Tsitaat ● Peab olema täpne ja vastama originaalile. ● Tsitaadi algusest, lõpust või kesket ära
trammiliinidest, kui bussid võimu võtavad? Muidugi on võimalik need eemaldada, aga see tooks endaga järjekordselt kaasa rahalisi kulutusi ning kui otsustatakse trammirööpad alles jätta, annaks see aluse koledama linnapildi kujunemisele. Praegusel hetkelgi võib linnas näha mahajäetud ning rohtu kasvanud rööpaid, mis pole silmale kuigi ilusad. Järjekordne näide sellest, miks linn võiks eelistada uute masinate sisseostu vanade ära kaotamisele. Nõustun autori seisukohtadega, kuid pean probleemi isegi veel tõsisemaks, kuna pean rumaluseks isegi mõtlemist elektritranspordi kaotamisele, kui me kõik teame, et pikas perspektiivis on isegi täielik üleminek vältimatu. Probleemi lahendamiseks peaks lihtsalt inimesi valgustama selle probleemi tõsidusest ja edasi võtma tõsisemaid samme linna poole pöördumises. Nii saaks Tallinna mugavama ja meeldivama ühistranspordi, puhtama õhu ja ei peaks muretsema nii palju elektriautode pärast, kui tegelikult oleks
kui see on erapooletu, tõele vastav ning ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. See tähendab aga seda, et asjaga seotud osapooled võiksid võrdselt meedias oma arvamust avaldada ning lugejad ise saaksid nautraalselt otsustada. Eriti palju olen seda täheldanud just poliitika valdkonnas, kus mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, vastaseid kujutatakse aga hoopis negatiivselt. Seega ei jäägi lugejal muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, sest väljatoodud argumendid toetavad, vaid üht osapoolt ning tihtilugu lugejal võib puududa teise osapoole osas vajalik informatsioon. Olenemata nendest kõikidest kõneainet tekitavatest asjaoludest pean ma meie ajakirjandust siiski pädevaks oma töös. Avaldatakse glamuurse ja seltskondliku kõrval ka väärt mõtlema panevaid artikleid. Samuti on paljud nõukogude ajast pärinevad ajakirjanikud kõrvale tõugatud ning pead on hakanud tõstma noorema põlvkonna ajakirjanikud.
puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti õppima peaksid, kuid sellele, kas neid ka elus tegelikult vaja läheb ei mõtle keegi.
· Tema järgi on oma nime saanud temperatuuri mõõtühik kelvin. Ludwig Boltzmann (1844 1906) · Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid. · Boltzmann arendas edasi Maxwelli elektromagnetväljateooriat ja aitas seda populariseerida. · Ta kaitses kirglikult molekulaarkineetilist teooriat ning kandis peamist koormat võitluses molekulide olemasolu eitavate teadlaste seisukohtadega. · Tema auks on nimetatud Boltzmanni konstant . J k = 1,38 10 - 23 K James Clerk Maxwell (1831 1837) · James Clerk Maxwell soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. · Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine -- elektromagnetismile
Helme on pädev nii siseriiklikus kui välispoliitikas. Kogemused tulevad kasuks erakonna juhtimisel ning läbimõeldud otsuste tegemisel. Järgmine EKRE esimees peaks kindlasti arvesse võtma Helme kujundatud erakonna mainet. Seni on EKRE jätnud endast mulje kui otsesest ja ausast erakonnast, kelle prioriteediks on rahvas. Küll aga mõjuvad liikmete väljaütlemised sageli toorelt, solvavalt või ründavalt. Järgmine juht peaks jätkama ausate ja konkreetsete seisukohtadega, aga arendama erakonna poliitkorrektsust ja proovima muuta parteid tõsiseltvõetavamaks. Kuna põhikirja järgi on piiritletud erakonnajuhi võim ja seega kammitsetud ka juhi otsustus- ja tegutsemisvabadus, siis tegelikult ei saa erakonnajuht otseselt erakonda mõjutada ning suurim rõhk peaks olema mainekujundusel. Paraku on kõrvaltvaatajal keeruline hinnata erakonnajuhtide sarnasusi ja erisusi oma rolli täitmisel, sest suur osa juhtimisest jääb avalikkusele teadmata
k'fcll prantsusepar par valgustajate ideed kirikuvastasuse p'e4rast, kuid ta m'f5istis reformide vajalikkust. Ta viis l'e4bi erinevaid par par uuendusi s'f5jav'e4es, majanduses ja hariduses tugevdades oma kuningav'f5imu. Maria Theresia t'f5i par par valgustusajastu Austriasse ning tema ideid j'e4tkas keiser Joseph II.par par Venemaal sai valgustatud monarhina tuntuks Katariina II. Ta oli p'f5hjalikult tutvunud prantsuse par par valgustajate ideedega ning koosk'f5las nende seisukohtadega tahtis ta lasta komisjonil koostada par par 'fclevenemaalise seadustiku. Kuid suurte erimeelsuste t'f5ttu, j'e4i seadustik kokku panemata. par par Katariina II viis tegelikult l'e4bi muutusi vaid m'f5nes valdkonnas ja Prantsusmaa eeskuju j'e4ipar par v'e4ikeseks. par par Saksa valgustajate erip'e4raks oli puuduv vaenulikus kiriku ja usu vastu. Eelk'f5ige r'f5hutasid nad par par hariduse vajalikkust. Levis ka eraldi suund pietism, mis
SÜNDMUSED JA ETENDUSED 1. Millised ühiskonnakriitilised meeleolud kerkisid noorte hulgas esile 1960. aastail? Hipiliikumine, sukeldumine rokikultuuri ja alternatiivsete ideoloogiate otsing. Osa noori muutus mässumeelseteks. Põhjuseks oli sõda Vietnamis ja rassidevahelised pinged. 2. Kuidas reageerisid vasakpoolsete seisukohtadega kunstnikud avangardismi riiklikule tunnustamisele ja müügiedule? Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigeimaks? Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselaustada dadaistlik traditsioon ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on performanc’il ja happening’il? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul
kindad tueb kätte panna. Seega ei võta me vastu tajule tuginevat otsust, et väljas on külm, vaid lähtume kogemusest, et talvel on alati külm. Samuti peaks olema ka oma kategooria spontaansetel otsustel, mida võetakse vastu lihtsalt hetke meeleolu ajevil. Tihtipeale ei suuda, me emotsionaalsetel hetkedel mõelda ratsionaalselt, seega ei pruugi me lähtuda üldse kogemusest või tajust, vaid lihtsalt hetke meeleolust. Kokkuvõtteks ütleksin, et nõustun üldiselt autori seisukohtadega ja kõik tema põhjendused ja arutlused on minu jaoks loogilised. Siiski leian, et tal on lihtsalt minu jaoks täisliku teksti kokkusaamiseks paar aspekti puudu.
tunnustatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile dinosaurust Tallinnas kõndimas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et dinosaurused on välja surnud siis võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma, et dinosaurused on ikka elus. Nii ühel kui ka teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Vead: üldtunnustatud väited võivad aja jooksul muutuda. Keha ja vaim. Eesti riigis kuulutab välja selle, kas inimene räägib tõtt või ei kohus. Enne kohtu otsust ei tohikedagi alusetult süüdistada ja laimata
eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega. Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist). Sotsialism- ühisomandil põhinev ühiskond. Kaks arengufaasi: esimest nimetatakse vanaks (tekkis möödunud sajandi 40.aastatel), teist uueks ajalooliseks koolkonnaks (tekkis 70. aastatel). Vana ajalooline koolkond võitles ühelt poolt klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma seisukohad ja eksisteerivat oma majandusarengu teed). 5) Tuli keskenduda suurtööstusele. Junkrud e suurmaaomanikud. Kapitalistlik/ettevõtja/kodanlik ideoloogia. Esindas suurettevõtjate huve 6) Saksamaa pooldas kapitalistlikku arengut. Utopistid tahtsid eraomandi likvideerimist e
vastavat töötasu (4). Tulemustasustamise puuduteks on töötajate töötulemuste välja selgitamise keerukus, sest see oleneb paljudest teguritest (1). Võib vähendada töötajate innovaatilisust ja koostööd (2). Tulemustasustamisel pööratakse vähe tähelepanu töö sisenditele (3). Võib mõjuda negatiivselt ka töö kvaliteedile ja ohutusele (4). 3. Võrrelge tööliste hindamis- ja töötasustamissüsteeme teoreetiliste seisukohtadega ning tooge välja teooria ja praktika sarnasusi ja erisusi. Töötasumissüsteemid põhinevad töötajate töösoorituse hinnangutel, mis seotakse konkreetse palgavormiga. Töötasustamissüsteemi väljatöötamisel tuleb esmalt kindlaks määrata organisatsiooni ja töötajate eesmärgid ja huvid. Järgnevalt hinnatakse ametikohad, koostatakse palgaskaala, järjestatakse ametikohad vastavalt väärtusele ja määratakse neile põhipalgad. Siis töötakse välja töösoorituse
suunalisest kommunikatsioonist.» (Siseministeerium 2012:1) Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame aga riigis selleks, et «teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi; teha mõistetavaks seisukohti, tõsta sihtgrupi teadlikkust, saada tagasisidet, pakkuda lahendusi, saavutada kompromissi jne.» (Siseministeerium 2012) Võib hingata kergendatult, sest tunne, et meie enda koduriigi võim on hästi informeeritud, et kommunikatsioon on alati kahepoolne ning oma tegevuses tuleb arvestada kodanike seisukohtadega, aegajalt neid informeerides (sest informeerimata jätmine oleks tahtlik ja teadlik häbitegu), kuid üldjuhul ja enamalt jaolt alati kommunikeerudes selle tegevuse kõige üldaktsepteeritavamas definitsioonis luues eeldused mõistmiseks, reageeringuteks, kaasarääkimisteks, vastastikuseks mõjutamiseks. Kommunikatsioon katkeb võimuka JOKKiga Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris
Esimene neist on kõige lühem ja avaldub esikkogus ,,Päevapildid". Seda võib pidada Üdi(Viidingu) teatraalse tehnika mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus aga ka artistlik keelekasutus annavadki talle isikupära. Teine periood: 80-ndatel oli luulelaad enam sümbolistlik ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. ,,Vari ja viiv". Kareva sidus oma luules armastuskogemust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega. Kolmas periood: luule teisenes 80-ndate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastusteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Kasutab vabavärssi. ,,Maailma asemel"
eesmärgini jõudmiseks läheb mitu inimpõlve, kuid eesmärk viib sihile, kuigi õnn on igale inimesele erinev. See väljendub eelkõige eneseteostuses, lähisuhetes ja turvalisuses. Valitsus ei saa teha inimesi õnnelikuks, kuid ta saab luua keskkonna, mis toetab inimeste võimalusi õnneni jõuda. · IRL on Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit. · IRL ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid Millisena näevad Eesti ühiskonda? Tahavad ehitada üles riiki, mis: · Usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema. · Tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonna viljasalves. · Kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke. · Hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt. Nad tegutsevad esmajärjekorras selle nimel, et :
anna see siiski täit õigust loomkatseid ja -teste jätkata. Selliste muundatud loomade seas on kuulsaimaks ilmselt onkohiir - hiir, kes on geneetiliselt muundatud nõnda, et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Loomakaitse-eetikat jälgides ei ole aga lubatud loomadele põhjendamatute kannatuste valmistamine. Seega on onkohiire aretami- ses rikutud kõige elementaarsemat reeglit, mis on ka pahatihti vastuolus ühiskonna mõtete ja seisukohtadega. Taimede geneetilise muundamise eesmärgiks on kaitsta taimi haiguste, kahjurite, umbrohtude, keskkonna stressi (põud, madal temp.) ja kvaliteedi koristusjärgse languse eest, samuti parandada maitset, tooteväärtust ja värvi. Mis kasu saame me aga loomade geneetilisest muundamisest? Meile võib juurde tekkida nii mõnigi uus tõug loomi, kuid kas inimestel on veel vähe nendest, kes juba eksisteerivad? Milleks luua uusi, võõraid, tundmatuid ning harjumatuid liike? Kui on
· Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? · Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? · Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks? · Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? · Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva ühiskonnas? · Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega. · Mida mõistab Marcuse kaasaja ühiskonna "ühedimensioonilisuse" all? · Tooge näiteid operatsionalismi kasutamisest ühiskondlike probleemide kirjeldamisel. · Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad. · Kuidas näeb nüüdiskultuuri Birminghami koolkond? Millega sellise teooria tekkimist seletada?
mõistatustest, vanasõnadest. Lapsed hakkavad ise koostama mõistatusi ja lihtsaid ülesandeid. Esemete ja nähtuste võrdlemine toimub juba mõtteliselt tuginedes kujutlusele ja mälule. Tekivad püsivad sõprussuhted, mis tuginevad ühistele mänguoskustele ja huvidele, vastastikusele sümpaatiale. Sotsiaalne areng kuuendal eluaastal on soodne üksnes eakaaslaste keskkonnas. Hakkab avalduma sügav ja püsiv huvi sooliste erinevuste vastu. Lapsed hakkavad taotlema, et nende arvamuste ja seisukohtadega arvestataks. Ta tahab ise valida ja otsustada, kuidas probleemi lahendada, kuidas oma tegevust või mängu organiseerida (Sarapuu 1987). Kuueaastasel lapsel on loomulikud õppimiseeldused väga suured: talle on omane tugev jäljenduslikkus, temale toimib täiskasvanu (õpetaja) autoriteet kui oluline õppimisfaktor, tema mälu loomulikud võimalused on väga head. Teadmised on lapse mõtlemise arengu kohustuslikuks tingimuseks. Teadmised saab laps kas vahetult täiskasvanult või isikliku
Miks ? Tahaks hirmsasti öelda, et mina tahaks elada Mäe Andrese peres, aga siis ma valetaks. Ma arvan, et kui mul ainult kahe pere vahel valida oleks, siis pigem elaks ma Oru pearu peres, sest nende elu tundus raamatu järgi palju kergem, vähemalt laste oma. 8. ,,Avalikus kirjas kirjanik A. H. Tammsaarele" k õneleb kirjanik(Tammsaare ise ) matsist ja vurlest. P üüa iseloomustada matsi ja vurlet enne tutvumist Tammsaare seisukohtadega ja p ärast. Kõrvuta kummagi v äärtusi, tõekspidamisi, suhtumist töösse, kodumaasse, traditsioonidesse. Kas sa oleksid Tammsaare seisukohtadega nõus ? Põhjenda ! Keda võib pidada tänapäeva matsiks ja vurleks ? Mats tahumatu maamees, ta ei pööra eriti tähelepanu teiste arvamusele. Ta teeb seda, mida ta arvab enese jaoks õige olema. Mats avaldab alati oma arvamust, ega mõtle eriti,kus või mida öelda
inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime näiteks läbirääkimisi juhtuda. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Teisi inimesi matkides väljendame oma nõusolekut nende seisukohtadega. On tehtud katsed, mis tõestasid, et inimene, keda köidab vestluskaaslase kena välimus ja sümpaatsus, hakkab partneri liigutusi jäljendama. teab ja mõistab teenindaja suhtlusvajadusi ja ülesandeid S uhtlusviise ja tehnikaid oskab kasutada õigesti suhtlusvahendina kehakeelt Pilte kehakeelest Tänan vaatamast!!!!
Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Meie mõistes ministrid nimetab ilma Kongressita läbi rääkimata ametisse. Otsustab ka ministrite tagandamise eest. Seadusandliku võimu intsitutsiooniks on kahekojaline Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim"- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus 3.) Poolpresidentaalne valitsemine Pra President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister
Konsultatsioonimenetlus: nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada. Koostöömenetlus: (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist parlamendi seisukohtadega, kuna konsensuse toel parlamendi veto ületamine ei valmista eriti palju probleeme. Kaasotsustamise menetlus: alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta. Muud ülesanded: 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline
Nende visioon on, et 2030. aasta Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi. ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT IRL on parempoolne.Erakond ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid ja jagavad erakonna programmilisi seisukohti, mis on : Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamine õigusliku järjepidevuse alusel, vabadusaatel põhineva, traditsioone austava, isetoimiva ühiskonna ülesehitamine ja kindlustamine, üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu, vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja
Siisiki ei ole võimalik õigeks pidada seda, et oma maine säilitamiseks jäetakse probleemis lihtsalt õhku rippuma ja loodetakse parimat. Meie õnneks ei ole veel muukeelsed kogukonnad jõudnud täielikult välja konfrontatsiooni või separtsioonini. Sellegi poolest, nii vaikne eraldumine eesti keelsest maailmast kui ka enese eristamine eesti kutuuriruumist on täiesti aktuaalsed ja märgatavad, aga piisavalt marginaalsed, et olukorda veel parandada. Üldiselt nõustun autori seisukohtadega. Ühtlane eesti keelne haridussüsteem tuleks üldiselt kogu riigile kasuks, mitte ainuüksi muulastele. Siiski ei ole ülikooli astumine niivõrd ebaõiglane ja sissesaanule antakse kõik võimalused ja alused, et saada hakkama ülikoolis. Tartu ülikoolis on koostatud eesti keele süvaõppe programmi neile, kes ei ole suutnud kooli jooksul saavutada eesti keele taset C1 või sooritada võõrkeelena eesti keele riigieksamit vähemalt 80-le punktile
Kõige olulisem komponent on kaheksakand, see on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Märk on uudselt visualiseeritud ühe katkematu joonena, et sümboliseerida IRL erakonna rahvuslik- konservatiivse missiooni aegumatust Maailmavaade ja poliitikad IRL on Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit. IRL ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid. Usutakse, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks. Kõik muu - jõukus, võrdsus, parem valitsemine - on vahendid eesmärgi saavutamiseks. Erakonna liikmed Esimees- Mart Laar Haridus-ja teadusminister- Tõnis Lukas Kaitseminister- Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir-Valdor Seeder Regionaalminister- Siim Kiisler Jne, jne...
Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete stabiilsuse tugevdamisele. Kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Erinevate regioonide tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik vähendada majanduslikku ebavõrdsust, toetada kaugemaid piirkondi jne. Riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujunemisse. Eesti riik peab igakülgselt toetama eesti keele
talupoegadega koos niitma läks. Ta ei hoolinud teiste arvamusest, et tema kõrgemast seltskonnast einestab ja töötab koos talupoegadega, tema jaoks oli füüsiline töö justkui eluks vajalik, ükskõik kellega või mis moel seda teha. Paralleliks võib siinkohal tuua linlaste käitumise taolises olukorras. Nende jaoks oleks töötamine üheskoos talupoegadega olnud alandav ning naeruväärsitav ning seepärast ongi Levin oma vaadete ning seisukohtadega niivõrd erinev. Levini areng teose vältel on märkmisväärne. Teoses on öeldud, et ühel hetkel tundis ta uhkust selle üle, kes ta on ning ei soovinud olla enam kellegi teise nahas. Ta soovis olla parem, kui oli olnud seni ning ei oodanud enam seda ebaharilikku õnne, mis tooks talle abielu. See tõestab, et ta oli leppinud olukorraga ning ei proovinud seda enam muuta. Samuti on teose arenedes muutunud tema suhted vend Nikolaiga. Alguses oli
11. Selgita Inglismaa näite varal, miks peab demokraatlikus riigis parlamendi võim olema tasakaalustatud teiste parlamendist sõltuvate institutsioonidega (president, ülemkohus). See peab olema nii, et ei oleks tülisid. Kui need on tasakaalustatud, siis on kõigil sõnaõigust ja ei ole ainult üks inimene kes kõiki riigiasju otsustab ja see aitab omakorda hoida ära kodusõdasid. 12. Kas nõustud merkantilistliku majanduspoliitika seisukohtadega? Põhjenda oma arvamust. Jah, ma nõustus sellega, sest siis tarbivad inimesed oma riigi kaupa ja raha jääb oma riiki ning siis on jälle rohkem ressursse, et teha rohkem kaupa ja seda riigist välja eksportida. Samas on see ka halb, sest riigis ei suudeta kõiki asju teha ja siis on inimestel vaja osta neid mis on kalli tollimaksu tõttu riiki importides kalliks läinud ja nendeks tuleks kulutada palju rohkem raha... 13
Teema ja projektitöö on peamiseks tegevusvormideks Rühma ruum räägib teemast Teema algatajateks on lapsed Dokumneteeritakse pildistades ja filmides Lapse hindamine käib laste mängu kaudu Lapse mängu vaatlemine Lapse osalemine kogu protsessis, kui võrdne täiskasvanuga Lapse ja täiskasvanu arutelud Laste jälgimine ja jälgimise dokumenteerimine Laste kuulamine ja kuulmine Laste seisukohtadega arvestamine Lastele tegevusteks tingimuste loomine
3. maksusumma määramine on aegunud. Ajavahemik alates maksukontrolli algusest kuni selle vaidlustamiseni ei mõjutanud maksusumma määramise aegumist. Aegumine toimub alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjoni tulemuste põhjal tehtava maksuotsuse kätte toimetamise päevani. Revisjoni tulemuste põhjal tehtud maksuotsuse oli vastutaja ise tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistanud. 3.2 Maksu-ja Tolliameti põhjendused MTA nõustus Tallina Ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta kassatsioonikaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata, põhjendades seda järgmiselt: 1. maksuhaldur on kvalifitseerinud konsultatsioonilepingud ümber juhatuse liikme lepinguteks või töölepinguteks. Otsus lähtub selles, et sõlmitud konsultatsioonilepingute alusel tööd ei tehtud vaid tegelikult leidis sõlmitud
ARTE GÜMNAASIUM Sokrates Referaat Tallinn 2006 1 Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Ta sündis ja elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kui ta oli vanemas eas tunti teda kui Kreeka targeimat meest. Arvamused tema kohta jagunesid täpselt kahte leeri. Ühed jumaldasid teda ning nõustusid seisukohtadega nagu näiteks Platon, ning teised kes ei nõustunud ja olid vastu. Vanema mehena sattus ta vastuollu Ateena riigi võimuga ja tal kästi lõpetada rahva ees vaidlused. Tal kästi eemale hoida noortesr aristokraatidest. Samas ta ei teinud keelududest välja vaid jätkas nagu tavaliselt. Lõpuks arreteeriti ta noortele moraalselt laastavate õpetuste jagamise eest. Ta hukati traditsiooni kohaselt ja mõisteti surma mürgi joomise läbi. Talle anti veel teine võimalus, et ta pagentatakse Ateenast
reinkarneeruda ehk uuesti sündida. Spiritualistlik seisukoht käsitleb eeltooduga üsna sarnaselt elu jätkumist vaheolus ja reinkarnatsioonis, kuid mitte nii jäigalt kui idamaised usundid ja püüab tavaliselt seda kokku viia ristiusuga. Mitmed new age liikumised ja õpetused võiks liigitada pigem spiritualistlikeks kui budistlik-hinduistlikeks. Urantia raamatu õpetus ei kattu ühegi eelmainituga, kuid haakub kõige enam kristlike seisukohtadega. Erinevalt sellest põrgut ei tunnistata ja seda ei peeta "Jumala saladuseks", kuhu inimmõistus ei võiks tungida. Kindlasti on veel teistsuguseid vaateid surmajärgse elu suhtes, kuid suuresti on need siis eelmainitute modifikatsioonid. Muidugi võib läheneda ka teadlasena, mingit konkreetsemat valdkonda uurides ja seeläbi teatud järeldusteni jõuda. Reinkarnatsiooni poolt ja vastu Poolt võiksid olla järgmised argumendid: 1) Kogu elu on tsükliline, aastaajad, eluperioodid.
annaabi.ee 
