-Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt. *Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid ühe või teise liikme majas.
valitsevast seisusest. Varauusaegne ohvitserkond kandis edasi rüütlite sõjalisi traditsioone ja psühholoogiat ning oli sotsiaalses, ideelises ja psühholoogilises mõttes rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Selline areng oli igati loogiline. Euroopa kultuuritraditsioonis oli kõik enamasti seotud relvastatud jõududega, lahingutega ja sõdadega. Ühiskonna kõrgkiht formeeruski kui sõjaväeline seisus. 17 sajandi palgasõjavägiarauusaegses Euroopas peeti aadlikele seisukohaseks üksnes sõjaväeteenistus ning alles 18. sajandil muutus aadel teenistusseisuseks laiemas plaanis ning leidis rakendust tsiviilaladel. Tänutäheks sõjaväeteenistuse eest vabastati aadel riigimaksudest, kuna arvati, et aadlikud maksavad seda verega. Oli juurdunud mõte et väejuht peab olema aadel. Vägede juhtimine nõudis ka kindlaid oskusi ja teadmisi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele.Esimesed sõjakoolid loodi 15
annaabi.ee 
