Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Võrreldes teiste Ameerika vahemeremaa sulglohkaga Mehhiko lahel on õige struktuur ilma suurte veealune uure või selga. (pilt.1 sügavused) 2.MEREPÕHJA GEOLOOGILINE EHITUS Mehhiko lahes, välja arvatud need piirkonad kus on tohutud kogunud nafta tagavarad, on tehtud väga vähe süstemaatilist geofüüsikalist uuringuid. Mehhiko lahe merefüüsikaline geoloogiline põhja ehitus on vähe uuritud. On tehtud ainult seismoloogilised, gravimeetrilised, geoakõla ja magnetmeetrika suuremastaabilised geoloogiliste struktuuride tööd. Varased ettekujutused Mehhiko lahe päritolust annab Züssa (1885) hüpotees (ja tema erinevad variandid). Ta on väitnud, et Mehhiko lahe kesk osa esialgul oli ameerika rannalagendiku jätk ja tänapäevane Mehhiko laht tekkis alalaskmiste tulemusena selle maatükki uusaegkonnas. Irdli (1951) sätestas, et Mehhiko lahe tekkimine kuulub hilise paleosoikumile.
uurimistööde laboritega ja vaatlusvarustusega, sealhulgas vintsidega. Laev on võimeline läbi viima pikaajalisi, pikaulatuslikke, mitmeotstarbelisi uurimiskruiise üle maailma, nii ranniku kui avamere vetes, kaasaarvatud polaaraladel. TANSEI MARU rakendatakse laialdastel ookeanipõhja uuringutel, peamiselt Jaapanit ümbritsevates vetes. Mõlema laeva missioon · Mereelustiku uuringud, geofüüsilised ja geokeemilised ning seismoloogilised uuringud HAKOHO MARU Arenenud uuringute abivahendid ja varustus: Laev on varustatud laialdase arenenud uuringute abivahendite ja varustusega. Kümme uurmistööde ruumi: Laeval on kümme uuringuteruumi, neid kõiki kasutatakse erinevat tüüpi uuringute jaoks. Näiteks ruum number 7 on märg uurimisruum, mis on otseselt seotud ahtri vaatlustega ja operatsiooni tekiga, mis on ehitatud merevee töötlemiseks ja sete proovide jaoks. TANSEI MARU Kõrge täpsusega asukoha määramine:
gradient on 3 kraadi. Maakoore kõige ülemises osas temperatuur ~30°C 1 km kohta. Teoreetiliselt ei saa selline gradient kehtida kuigi sügavale, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100 km sügavusel ~2500-3000°C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid ja temperatuur Maa tuumas ulatuks kümnete tuhandete kraadideni. Viimane tähendaks, et suurem osa Maa sisemusest peaks olema vedelas olekus. Seda ei kinnita seismoloogilised andmed... Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus märgatavalt juba päris maakoore ülaosas ja enamuses vahevöös on see keskmiselt 1°C km kohta. 17. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki, nende olemus aines ja tekkimismehhanism. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. Magma- ehk tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
absoluutset energiahulka? E. maavärina tugevuse määramine Richteri skaalas? Seismogrammilt loetakse maavärina poolt tekitatud võnke tugevus, selle järgi leitakse maavärina toimumiskoht ja sügavus ning hinnatakse vabanenud energiahulka magnituudides. 200. Maavärinaga kaasnevad katastroofilised nähtused tsunaamid, maalihked, Maavärinad põhjustavad veepinna lainetust, maalihkeid, gaasitrasside purunemist ja tulekahjusid. 23. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismika tugineb seismiliste lainete levikule Maa sisemuses, nende käitumise ja levimiskiiruse mõõtmisele. Eristatakse ruumi (keha)laineid ja pinnalaineid. Pinnalained ei levi maa sisemusse, seda teevad ruumilained. Ruumilainetest eristatakse P(piki) ja S(risti) laineid, esimese puhul võnguvad kivimiosakesed samas suunas laine levimise suunaga, S lainete
See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Marsi (SNC) meteoriidid on: meteoriidi plahvatustega Marsilt väljapaisatud põhiliselt basaltne kiviprügi - leide 25, vanused kuni 1,2 ga gaasisuletised identsed Marsi atmosfääriga. Kuu meteoriidid: basaldid, anortosiitsed bretsad. Leide 21, vanused kuni 3,1 Ga. 14. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Maa vahetu sügavuti uurimise võimalused piirduvad tema maakoore ülemise osaga. Süvapuuraukudega on jõutud sügavusteni üle 10 km. Praegu saab ookeani põhja puurida läbi kuni 8100 m paksuse veekihi. Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid kaudsete meetoditega.
annaabi.ee 
