700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P- lainete varjuvööndite mõõtmete alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? Kuna P- lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained, tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained. Mida tähendab, et graniitne maakoor on happeline? Graniitne maakoore happelisus tähendab seda, et enamus millest maakoor koosneb, on graniit. Millest koosneb aluseline maakoor? See koosneb peamiselt gabrost ja basaldist. Mille alusel eristatakse litosfääri alumine piir
See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi vedelike ning tänu millele saab välja arvutada maapinna ja välistuuma vahelise kauguse. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Seda saadakse teada, tänu sellele et P-lained murduvad erinevate vööndite juures, tänu millele saab aru kus on vööndite piirid.S-laine aga peegeldus juba välistuumani jõudes. See vaheline ala arvutatigi välja S ja P lainete varjuvööndite alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? S-lained levivad aeglasemelt ja nad ei läbi vedelikku. P-lained levivad aga ka läbi vedeliku ning tihedaid kivimeid otsides levivad nad kiiremini. Mida tähendab, et graniitne maakoor on happeline? See tähendab, et see kith koosneb küll erinevatest kihtidest, kuid selle keskmine keemiline koostis on graniitne ehk keemiline. Millest koosneb aluseline maakoor? Aluseline maakoor koosneb peamiselt basaldist ja gabrost mille koostis on aluseline.
paari km sügavuse koldega maavärinad. Laamade vahevöösse sukeldumise vööndis esineb nii madala-,keskmise- kui ka süvafookuselisi maavärinaid. Kahe mandrilaava kokkupõrkel tekivad põhiliselt madalafookuselised maavärinad Piki-, rist- ja pinnalainete levik- Ruumilained jagunevad : P-laineteks ehk pikilaineteks ja S-laineteks ehk ristlaineteks. Nende nimetused tulevad ladinakeelsetest sõnadest primus(esimene) ja secundus(teine) Täpselt selles järjekorras nad ka seismograafini jõuavad Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda (nagu veelained vettevisatud kivist) ning nad levivad ruumilainetest aeglasemalt. PILT Seismograaf- Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne. PILT
Ei levi vedelas keskkonnas. http://www.classzone.com/books/ea rth_science/terc/content/visualizatio ns/es1002/es1002page01.cfm? chapter_no=visualization Pinnalained • Ka pinnalaineid on kahte liiki: ühed panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt (Reiyleigh lained) nagu merepinna, teised aga võngutavad maapinda horisontaalselt (Love lained), risti laine levikusuunaga. • Pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasema levikuga s.t. saabuvad seismograafini alati viimastena. • Pinnalained on kõige suurema purustusliku võimega, sest: pinnalained tekitavad kõige suurema amplituudiga liikumisi maapinnal; oma aeglase leviku tõttu kestab nende mõju mistahes piirkonnas kõige kauem. Seismiliste lainete levik läbi maa sfääride • http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visual izations/es1009/es1009page01.cfm?chapter_no=visualization • http://www.pbs
100 m sügavusele sukeldunud allveelaeva torm ei häiri), kuid seda sõltuvalt lainepikkusest: 10 m pikkuse laine amplituud väheneb poole võrra 6 m sügavusel, 20 m pikkuse laine amplituud poole võrra 12 m sügavusel). Reyleigh laine kiirus, mis sõltub keskkonna jäikusest ja tihedusest, on umbes 0,92 VS. Love lainete puhul toimub osakeste liikumine horisontaalselt ja risti laine levikusuunale. Pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasema levikuga s.t. saabuvad seismograafini alati viimastena. Samas on maavärinate tagajärjel tekkivad pinnalained on kõige suurema purustusliku võimega kuna: 1) pinnalained tekitavad kõige suurema amplituudiga liikumisi maapinnal; 2) oma aeglase leviku tõttu kestab nende mõju mistahes piirkonnas kõige kauem. Meeldetuletuseks....erinevat tüüpi seismilised lained seismograafini alati kindlas järjekorras 1) P lained, 2) Slained, 3) pinnalained Maavärinate paiknemine nende mõõtmine ning asukoha määramine.
192. Seismilised lained, nende tüübid. Miks on pinnalained peamised maavärina purustusi põhjustavad seismilised lained? Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. 193. Maavärinate registreerimine, seismograaf, seismogramm ja millises järjekorras jõuavad seismilised lained seismograafini Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained. 194. Maavärina asukoha määramine. Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse, kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas. 195. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse
Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) - Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees. Maavärina kese e. epitsenter - Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained. Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse, kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas. 5. Maavärinate esmased ja teisased ohud ja kahjustused. Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad. Maapinna liikumiste tagajärjel kahjustuvad ehitised, mille
Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 143. Maavärinate registreerimine, seismograaf, seismogramm ja millises järjekorras jõuavad seismilised lained seismograafini? Maavärinaid registreerivad seismograafid ja- grammid. Seismograaf on aparaat, mille abil saab registreerida seismilisi laineid. Kui seismogrammil on fikseeritud maapinna vertikaalsed ja horisontaalsed võnkumised, siis võib nendest välja lugeda kõikide kolme tüüpi seismiliste lainete saabumiste ajad. Ruumilained (piki ja ristilaine) on kiirema levikuga- kõige kiirem pikilaine, järgmisena ristilaine
annaabi.ee 
