Maavärinad
kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid. Suurem osa maavärinaid tekkib just
laamadeservades, kus käib pidev liikumine ning juhul, kui mingi plokk fikseerub ja ei suuda
edasi liikuda tekkib kahe murrangu vahel pinge, mis lõppeb maavärinaga.
Murranguid võib leiduda kolme tüüpi sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid
piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla.
Tänu ülitundlikule mõõteriistale seismograafile on võimalik umbes ette teada, kus kohas on
tulevase maavärina epitsenter, kui suur on selle võimsus ja tänu sellele on võimalik päästa
inimelusid. Samuti on selles referaadis esitatud huvitavaid fakte loomade ja loodus käitumise
suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega.
Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala
aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk
annaabi.ee 
