rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks 3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 1935 Charles Richt'i loodud Richteri skaala on logaritmiline skaala. See tähendab, et iga järgmine jaotus tähendab eelmisest 10-korda võimsamat maavärinat, nii et 7-magnituudine maavärin on 6-magnituudisest 10 korda võimsam. Mõned maavärinad võivad olla ka erineva tugevusega. Maailma
1-2 palli kerge väring, sildid kõiguvad. 2-3 palli jook pritsib klaasidest, tuntav väring 4 palli aknaklaasid purunevad, praod seintes 5 palli korstnad purunevad 6 palli lõhed maapinnas 7-8 palli tugevad purustused, rööpad väänduvad Skaalal ei ole miinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Võimsam registreeritav maavärin on olnud magnituudiga 9,5. Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümmekordselt. 2.3 Mercalli skaala Mercalli skaala ei sobi maavärina tugevuse hindamiseks, sest purustuste hulk sõltub peale maavärina tugevuse veel mitmetest muudest asjaoludest. Näiteks maavärina kolde ehk hüpotsentri sügavusest, epitsentri kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste
tektooniliste laamade liitumiskohad. Seismograaf - instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. Richteri skaala Skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks -3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Mercalli skaala - Maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala. Skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), millest esimene on tajutav vaid seismomeetritele, kaheteistkümnes põhjustab aga totaalse hävingu. Palle märgitakse rooma numbritega (I...XII). Maavärinaid: Indoneesias 5,9 2005, Tsiili 9,5 1960 ja 8,8 2010, Jaapan 8,9 2011 Maavärinate tagajärjed Maalihked, laviinid, tsunamid, varingud.
annaabi.ee 
