olekus). Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõju ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Põhimõtteskeemi iga element tuleb tähistada mingi tähega. Tähti kasutatakse ka elemendi tähenduse märkimiseks, näiteks S ,,seiskamisnupp", K ,,käiviti" jne. Kui skeemil on mitu ühesugust 1 elementi, siis lisatakse elemendi tähisele järjekorranumber (näiteks kui kui kontaktoreid on mitu, tähistatakse nad numbritega). Järjekorranumber kirjutatakse tähelise sümboli järel, näiteks L1. R5, C4, jne. Põhimõtteskeemid aitavad uurida elektriseradmrte töötamispõhimõtteid ja välja töötada teisi konstruktiivseid dokumente,
Elektrimootori leiutamise järgselt lisati treipinkidele elektrimootor, mis lihtsustas ning kiirendas veelgi puidu treimistöid. Tänapäeval on kasutusel väga palju erinevaid puidutreipinke, küll lihtsamaid, küll keerukamaid, automaat- ning programmjuhtimisega masinaid, kuid puidutreipingi peamised osad on jäänud sarnasteks. Järgnevalt on välja toodud puidutreipingi kõige tähtsamad ja olulisemad osad. treipingi jalg, 2- alus e. säng, 3- käivitus- seiskamisnupp, 4- esipukk koos mootoriga, 5- otskinnitusplaat e. plaanseib, 6- kaasaveotsenter, 7- peitlitugi 8- peitlitoe reguleerimishoovad, 9- taga puki ujutsenter e. taga pukitsenter, 10- taga puki spindel, 11- taga puki spindli lukustushoob, 12- taga pukk, 13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob. 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine Vastavalt peitlitele jaguneb treimine
annaabi.ee 
