sagedamalt Horvaatias. Huvitavad faktid Horvaatias võib boora kiirus ületuda üle 220 km/h. 21.detsembril 1998.aastal mõõdeti boora kiiruse rekordiks 248 km/h Zadari linnas, Horvaatias. 22. kuni 25.detsembrini 2003.aastal mõõdeti uus rekord- koguni 304 km/h. Booraga sarnanevad sarma (Baikali läänerannikul) ja orosi (Jaapani Vaikse ookeani rannikul). Paljudes Horvaatia mere äärsetes linnades külmub vesi isegi torudes. Mõnikord on boora nii kõva, et laevaliiklus seisatatakse keskmiselt 70 päevaks aastas. Peale suurt külmalainet 2007.aasta veebruaris Ida- Euroopas oli boora 150 km/h kiirusega, millega kaases -14 kraadine külm ja 7 meetrised lained. Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Bora_(wind) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/boora2 https://www.youtube.com/watch?v=8MC2l5kAbWg http://www.answers.com/topic/bora http://www.istrianet.org/istria/geosciences/meteorology/winds/bora-adriatic.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Boora Tänan kuulamast!
Eliitsprinteritel võib sammude arv ulatuda kuni 5 sammuni sekundis, mis tähendab kiirust 12 m/s ehk 40 km/h. 5. kiiruse hoidmine 60. meetril on sammu amplituud maksimaalne. Sammu pikkus võib olla kuni 2,4 m. 6. kiiruse langus alates 80. meetrist püüab jooksja hoida sujuvust ja kõrget sammude arvu, et leevendada paratamatult kiiruse vähenemist enne finisit. Maksimumkiirust hoida on füüsiliselt võimatu. 7. finisijoon ajamõõtja seisatatakse, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone (see reegel hakkas kehtima 1932. aastal). 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA · treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300m korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnistused võivad takistada maksimaalse kiiruse ja jõu arendamist ning säilitamist. · Sprinter teeb enne jooksu või treeningut umbes 1,5 tundi soojendus- ja venitusharjutusi.
kraadise nurga all. Kui ahtris on kai vaba, võib seda nurka vähendada 20°-ni. Seejärel liigutakse edasi inertsi mõjul ning kui ollakse kaist nii kaugel, mis on küllaldane masinate töötamisel väiksel käigul tekkinud inertsi peatamiseks, antakse olenevalt inertsi suurusest kõige väiksem kuni keskmine käik tagasi. Vindiga töötades laev peatub ning ahter pöördub vasakule, st.kai poole. Kui laev on paralleelselt kaiga, seisatatakse masinad. Ideaalsel juhul peatub laev kaist poole laeva korpuse kaugusel. Vööris ja ahtris antakse otsad ja tõmmatakse laev kai vastu. Et garanteerida manööverdamis ohutus, peab vahemaa tagasikäigu andmisest kuni kohani, kus soovitakse laev peatada, olema palju suurem laeva täielikuks peatamiseks vajaolevast vahemaast. Ja kui sel juhul laev ei lähe kohani, kus saaks anda haalamis otsi, anda lühiajaline edasikäik. Laeva sildumine parema pardaga kai äärde, kus ei ole takistusi.
annaabi.ee 
