Jõevähk 2000-2009
Alates 2004.a. näitab aga jõevähi arvukus Pülme järves taas tõusutrendi. Väikest
langust näitab ka puuduvate, taastuvate või vigastatud sõrgadega isendite osakaal 2004.
aastal 12,7%-i ning 2005. aastal 12,2%-i. Tänavjärve jõevähi asurkond oli ajalooliselt terve ja
suure taastumispotentsiaaliga, kuid ilmselt intensiivse püügi tõttu on levima hakanud
lapihaigus. Värska lahe vähipopulatsiooni seisund on hea.
2006. a.kokkuvõte
2006. aastal teostati jõevähi katsepüüke 12 seireveekogus. Katsepüükideks kasutati
vähimõrdasid. Tulemuste põhjal ei esine jõevähki Rannapungerja jões ja Põltsamaa jões.
Oluliselt oli vähivaru seisund halvenenud Kubija järves. Võrreldes eelnevate aastatega oli aga
vähivaru mõnevõrra kahanenud Aheru järves ja Luguse jões. Nendes veekogudes ja ka Ärma
jões oli oluliselt kahanenud suuremate (mõõduliste) vähkide osatähtsus, mis ilmselt on
röövpüügi tulemuseks. Ka Paadremaa jõel täheldati salapüügi mõju, kuid seal on
annaabi.ee 
