Jõevähk 2000-2009
Vähiasurkondade episootilise seisundi analüüsil oli kõrgeim lapihaigusse nakatunud isendite
osakaal Kuke peakraavis, ulatudes 54,5%-ni. Lapihaigeid leiti rohkem ka Tänavjärvest. Seire
käigus saadud andmed kinnitavad endiselt tugeva röövpüügi esinemist peaaegu kõigis
seirepunktides kaasaarvatud veekogude teistes piirkondades.
2005. a.kokkuvõte
2005. aastal teostati jõevähi (Astacus astacus) seirepüüke kokku 13 seireveekogul. Jõevähi
seirejaamad olid: Aheru järv, Ahja jõgi, Karujärv, Kuke peakraav, Kurtna Suurjärv,
Kuningvere järv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja jõgi, Aheru järv, Paadrema jõgi, Pülme järv,
Tänavjärv, Värska laht. Aheru järves on jõevähi arvukus viimastel aastatel püsinud küllaltki
stabiilsena. Samas on toimunud pidev taastuvate ja puuduvate sõrgadega isendite arvu tõus
püügis (1993.a. oli see 5,9%, 2000.aaastal 12% ning 2005.a. juba 17,3%). Võrreldes 2004. a
annaabi.ee 
