neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Selline olukord võib põhjustada andmestiku erinevat või väära tõlgendamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka arengukavade ja planeeringute koostamisel. Keskkonnaregistri andmete paremaks haldamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks on kavas moodustada ühtne kartograafilisel alusel põhinev andmebaas (hetkel toimub veel registriandmete uuendamine ja täiendamine). Seiretulemustest parema ruumilise ettekujutuse saamiseks kantakse andmed maakaardile, võimaldades neid geoinfosüsteemis seostada ka muudest allikatest pärit andmestikuga. Uue süsteemi kasutusele võtmine aitab ka vältida põhiregistrisse kandmata ja seega kontrollimata ning veel töötlemisjärgus olevate andmete võimalikku väärkäsitlust vastavalt 1
Kihistunud väikejärvedes on pinna- ja põhjakihtide temperatuuride erinevus tihti 15– 20 kraadi. Eriti tajutav temperatuurikihistus on tumedaveelistes järvedes, kus suvekuudel on pinnakihi temperatuur 20–25 ºC, kuid 3–4 m sügavusel hakkab langema kuni 10 kraadi meetri kohta. Osas järvedes (näiteks Kooraste Linajärves, Holstre Linajärves, Kaussjärves) ei segune vesi igal aastal täielikult (selliseid järvi nimetatakse meromiktseteks). Viimaste aastate seiretulemustest nähtub, et sügavamate järvede veesammas ei segunegi kevadise suurvee ajal läbi ja tavalisest kahest segunemisest on järele jäänud vaid sügisene Aasta jooksul on Eesti väikejärvede valgustingimused üsna muutlikud. Suvel on pooltes järvedes vee läbipaistvus väiksem kui 1,5 m. Kõige väiksem vee läbipaistvus (6 cm) registreeriti 1977 tugevalt reostunud Pappjärves (Võrumaal Kosel). Kõige
annaabi.ee 
