HAPPEVIHMAD
ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja
1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet
maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel
Euroopas ja 1960. aastatel Põhja-Ameerikas. Pärast seda on hapestumist puudutavat teavet
oluliselt lisanud mitmed riiklikud ja maailmajagusid haaravad uurimis- ja seireprojektid.
Happesademed ehk happevihmad on, mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on
võrreldes looduslike sademetega madalam. Tänapäeval ei tavatseta enam rääkida kitsalt
happevihmadest, sest soodsate tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele
sademetele (vihm, udu, lumi jne) ka õhus olevad gaasilised ja tahked komponendid, mis
lõpuks samuti maapinnale sadestuvad. Kuivad sademed moodustavad umbes 30%
happesademete koguhulgast
annaabi.ee 
