kvaliteedinäitajat. Kokku peab kasutatud kvaliteedinäitajate arv olema vähemalt seitse, kusjuures kõik näitajad on võrdse kaaluga. Seisundi hinnang antakse 2/3 näitajate seisundiklassi järgi. Osa kvaliteedinäitajate väärtustest võib viidata ka koondhinnangust madalamale kvaliteedile, kuid selliste kvaliteedinäitajate arv ei tohi ületada 1/3 näitajate üldarvust. Tabelist võib välja lugeda, et Jõksi järve usaldusväärsus on kõrge. Kõrgeks hinnati usaldusväärsus, kui seireandmeid oli kõigi kolme või mõnedel juhtudel ka kahe bioloogilise kvaliteedielemendi ja veekvaliteedi kohta ja hinnang ei olnud klassipiiride lähedal. Ning Tabelis g tähistab heas seisundis järve. 10 KOKKUVÕTE Vaadeldes neid andmeid, mis kasutatud on, selgub, et Jõksi järv on heas seisukorras väikejärv. Järve suurimaks probleemiks osutus üldlämmastiku kõrgem sisaldus, kui
kohtades ja liiga sageli või esineb dubleerimist. · Näiteks inimtervise osa riiklikust keskkonnaseirest on pea olematu. · Seiret planeeritakse vaid üheks aastaks, mis ei taga andmete pikaajalist kogumist. · Seireprogrammi kinnitamisel ei analüüsita seirekohtade ja -sageduse otstarbekust. · Kvalitatiivselt samaväärse tulemuse võib saada odavama seiremetoodikaga. · Seireandmeid kogutakse lisaks keskkonnaministeeriumile ka teiste ministeeriumite haldusalas (põllumajandusministeerium, sotsiaalministeerium jne), need andmed pole ühest kohast kättesaadavad. · Suur osa seireandmetest muutub kättesaadavaks kuni poolteist aastat pärast seiremõõtmise teostamist, andmed avalikustatakse hilja. · Andmete üldistuse tase on erinev kohati esitatud detailandmed, kohati üldistatud andmed.
lennutransporti. 8 Radioaktiivsus Eestis Radioaktiivsus keskkonnas ja sellest tekkiv kiirgusdoos on riikliku seirevajaduse kõrval ka teadusuurimise objektiks kõigis riikides, erandiks ei saa olla ka Eesti. Selleks ei kohusta ainult rahvusvahelised kokkulepped ja EURATOMi asutamislepingul põhinev seadusandlus, vaid ka vajadus anda inimestele sellealast asjatundlikku teavet, olla valmis seireandmeid teaduslikult tagama ja mõtestama, hinnata/prognoosida olukorda ja arenguid kiirgustegevuste, avariide korral jpm. Kogutud proovide suure eraldusvõimega -spektromeetrilise analüüsi abil on tehtud Eesti pinnaste looduslike (40K, 235,238U- ja 232Th-ridade) ning tehislike (134,137Cs) radionukliidide sisalduse sügavus- ja geograafilise jaotuse süstemaatiline uuring. Keskmised radionukliidi kontsentratsioonid
baas ja spetsialistide võimekus nn külastusseire juhtumuuringute teostamiseks; • külastajaseire andmed on baasinfoks külastuskoormuse hindamisel. Lisaks on vaja uuringuid, mille algatamisel tuleks valida referentsalad; • loendusandmete kogumine sagedusega külastajate arv ühes tunnis võimaldab külastajate käitumise ja muude tingimuste täpsemat seostamist; • kaitsealustel aladel/objektidel tuleb loendus- ja seireandmeid koguda kaitsekorraldust rahuldava täpsusastmega. Sõltumata sellest milline institutsioon seireid läbi viib, on oluline, et Keskkonnaametil säiliks kompetents saadud andmeid analüüsida, korraldada uuringuid ja otsustada uuringute koostamise vajaduse üle; • lisaks kehtivatele loodusväärtuste põhistele kaitsekorralduse vöönditele määratleda turismi- ja/või puhkeväärtusest lähtuvalt külastusvöönd. Soovitatav on juurutada
annaabi.ee 
