-J. Martini ja P. Nuorteva poolt väljatöötatud metoodikale. Turismikoormuse negatiivne mõju rohurindele eriti aga sipelgaasurkondadele on väga pikaajaline ja nende muutuste selgitamiseks on vaja 1 aastase sammuga püsiseiret, et jälgida pesaterritooriumide, mahajäätud pesade ja radade taaskasutusele võttu ning taastumist. Seirealad Seirealade valikus lähtuti paiknevusest erineva inim-, sealhulgas raie, turismi- ja saastekoormusega piirkondades. Lähtudes metsade mitmekesisusest seiratavate asurkondades valiti välja antud piirkonnale tüüpilisemad vaatlusalad. Eelistustest seirata loodus- ja maastikukaitsealasid ja seal elavaid suuremaid metsakuklaste asurkondi. Metsakuklaste seire annab kaitstavale alale lisaväärtuse ja sessiilne sipelgaasurkond võimaldab hinnata muutuseid kaitsealuses koosluses. Metsakuklaste asurkondade seisundit selgitati 1996-2009. aastal 33 seirealal, kus valiti kokku 60 erineva inimkoormusega vaatlus- ja kontrollala.
Exceli tabelarvutusprogrammi ja selle jaoks koostatud eraldi rakendusprogrammi. Kokku saadi 2324 täidetud ankeeti ja ajaliselt jaotusid need vahemikku 15.06 – 15.09.2003, küsitlusperiood katab looduses liikumise kõrgperioodi. Küsitluspäevi oli kokku 614 ja need määrati ette loosiga 138 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 7. RMK seiratavad loodushoiuobjektid Seiratavate loodushoiuobjektide loend kaitsealade kaupa seisuga 03.2011.a. 1. Põhja –Kõrvemaa LKA 10. Teringi MKA 1.1. Järvi Pikkjärve telkimisala 10.1. Teringi õpperada 1.2. Järvi Pärnjärve telkimisala 11. Parika MKA 1.3. Oru lõkkekoht 11.1. Parika väikejärve õpperada 1.4. Kaksiksilla parkla 12
annaabi.ee 
