Rannikumere kaugsire on Eestis riikliku seireprogrammi osa alates 2005. aastast [5]. Selle põhieesmärk on välja töötada meetodeid vee omaduste hindamiseks. Selle hulka kuuluvad fütoplanktoni, hõljumi ja kollase aine hulga määramine ning vee läbipaistvuse hindamine Läänemeres ja järvedes. Kaugseiret rakendatakse põhjataimestiku katvuse ja selle liigilise koosseisu kaardistamiseks madalates rannavetes, potentsiaalselt toksiliste tsüanobakterite õitsengute tuvastamiseks ja seiramiseks. Rannikumere seire tulemuste põhjal analüüsitakse lühi- ja pikaajalisi muutusi rannikumeres. 2.1. Klorofülli, heljumi ja kollase aine kaugseire Läänemeres on aastakümneid olnud probleemiks eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine ja vetikate liigvohamine. Veepinnalt tagasipeegeldunud elektromagnetkiirguse värvus on aga tihedalt seotud vetikate klorofülli sisaldusega. Hüperspektraalse sensori
Nafta tunneb ära veepinnale moodustunud kihi järgi. Naftaga reostatud veeala on teist värvi kui teda ümbritsev meri. Paks naftakiht on tumedam, peaaegu must. Tuule ja lainete mõjul võib nafta koguneda ranniku lähedusse või lahesoppidesse isegi mitmesentimeetrise kihina. Nii paksu naftakihi pind on süsimust. Lennukitel on lidarsüsteem, mis võimaldab merereostust tuvastada. Koostatud on ka riskianalüüs suurema riskiga piirkondade tihedamaks seiramiseks. Naftaga reostatud koht meres on vaiksem ja tasasem kui teda ümbritsev puhas meri. 14.Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres? Õli avamerel liigub kiiremini kui vesi, mis on selle all, seetõttu on õlilaik tuulealusel poolel paksem võrreldes sellega, mis on tuulepealt. Lisaks, laik kiiresti muutub vormilt piklikuks ning tekivad windrows'id. Kiirus, millega õlilaik triivib tuule mõju all sõltub tuulejõust ja naftakihi paksusest
GMES (Global Monitoring for Environment and Security) raames. GMES’il on kaks põhilist eesmärki: tagada Euroopale sõltumatu võimekus seirata keskkonna parameetreid kosmosest ja 4 tagada, et nii lennukitelt, laevadelt kui maismaal ja õhus toimuv seire oleks jätkusuutlik ega sõltuks lühiajalistest projektipõhisest finantseeringutest. (Kutser, T. 2008) Kaugseire meetodid rannikumere seiramiseks on arendamisjärgus ja mõned rakendused ka juba kasutamiskõlblikud. (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006.) 3. Kaugseire programmi majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tulemused Kaugseire programmi majanduslikuks tulemuseks oleks keskkonnaseire ees seisvate ülesannete lahendamine optimaalsete kuludega. Mitmetes valdkondades oleks keskkonnaseireprogrammi ees seisvate ülesannete lahendamiseks vaja koguda informatsiooni
lõhna tunda ja hinnata. · ON TARVIS HEAD VALGUSTUST Ainult sel juhul saab õige ettekujutuse veini välimusest. · OLE VAIT Rääkimine võib teisi segada. · ÄRA ARUTA VEINIOMADUSI TEISTEGA See võib tekitada sinus või teistes eelarvamusi ja viia sind valejäreldustele. Märkmeid võite võrrelda pärast. · TEE KIRJALIKKE MÄRKMEID Mälu abistamiseks. Tagantjärele meenutamiseks - kui otsuseid tuleb langetada hiljem. Veini arengu seiramiseks. · KUI DEGUSTEERID ÜSNA MITUT VEINI, SÜLITA NEED VÄLJA Et mitte purju jääda. · MÕTLE VEINI ÜLE HOOLEGA JÄRELE Alusta struktuuri analüüsimisest. Ära lase puuviljalõhnadel ja maitsetel oma tähelepanu hajutada. Anna hinnang veini kvaliteedile ja küpsusele. Peamine pole see, kas vein sulle meeldib, vaid kas see on hea. ·TEKSTUUR Veinil on ka tekstuur, mida tajutakse kokkupuutel limaskestaga. Ka see on seotud paksusega,
.. 2010): 2001. aastal kiitis Loode–Prantsusmaa Morbihan´i maakonna üldnõukogu (General Council) heaks tegevuskava jalgrattateede kasutamise propageerimiseks. See hõlmas endas kahte peamist tegevust: • arendada välja 750 km võrgustik jalgrattateedest ja rohekoridoridest; • jalgrattateede rajamise propageerimine omavalitsuste tasandil. Plaani raames peeti vajalikuks luua tegevuskava jalgrattateede kasutamise seiramiseks ja arendamiseks. Koostöös Turismikomiteega (Tourism Committee) rajati automaatsetel külastajate loenduritel põhinev seireprogramm. Alates aastast 2006 on Morbihan´i rattateede võrgustiku teedele paigaldatud 23 automaatset loendurit 15-sse seirekohta. Kaheksas seirekohas loendatakse jalgratturid ja jalakäijad eraldi, seitsmes seirekohas neid ei eristata. Seireprogrammi pikemaajalised eesmärgid on: • uurida erinevate kasutajate voogusid ning hinnata nende kasutuseelistusi;
annaabi.ee 
