Tallinna kirikud
kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning õunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on
basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav
valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu.
Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar.
Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja
seintelpaiknevad ümarad roosaknad- vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav
leekesstiilis puust ehisraamistik.
C. A. Gabler n kirikule ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud ka motiive kohalikust, eriti
Tallinna gootikast. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev
talumteravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, mis oli Tallinna
15. sajandi ehituskoolkonna üks olulisemaid tunnuseid, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude