Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Hämarates võlvialustes jätavad heledamadki värvid, eriti aga lilla , must ja kuld piduliku, kuid sünge mulje. Samasugust sünguse ja raskuse vaimu peegeldab suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid
Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. MAALIKUNST Bütsantsi maalikunstis viljeleti kolme maaliliiki:1.Seinamaal ja mosaiik 2. Ikoon 3. Miniatuurmaal. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast
docstxt/.txt
Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Hämarates võlvialustes jätavad heledamadki värvid, eriti aga lilla , must ja kuld piduliku, kuid sünge mulje. Samasugust sünguse ja raskuse vaimu peegeldab suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudegasambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase
hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika. Neobaroki mõisahoonetele on iseloomulik pompöössus nii seest kui väljast. Interjöörides on kasutatud rikkalikult dekoori (Uderna), reljeefseid seinakaunistusi (Puurmani, Uderna), esindusruumid on kõrged (Puurmani). Hoonete fassaadid on niisamuti kaunistatud dekooriga. Väga efektne klassikaliste elementidega loss oli Toila-Oru, mis kahjuks põletati maha Punaarmee taandumisel 1941. aastal. Eripalgeliseks muutis luksusliku lossi põhikorpuse liigendatus, mis osalt oli kahe-, osalt kolmekorruseline, torn viiekorruseline. Läbi kahe korruse ulatus efektne neobarokne ballisaal. 2.3 Interjöörikujundus
Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Hämarates võlvialustes jätavad heledamadki värvid, eriti aga lilla , must ja kuld piduliku, kuid sünge mulje. Samasugust sünguse ja raskuse vaimu peegeldab suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid. Sellegipoolest armastati
annaabi.ee 
