Kadunud põlvkond
Rindel olles räägiti teineteisele pidevalt nalju, lõbusaid
jutte. Nad ei visanud nalja sellepärast, et neil on huumorimeelt, vaid selleks, et seda säilitada,
ilma selleta oleksid nad omadega läbi. Iga kuuga muutus nende huumor kehvemaks.
Toidupoolist hoiti nagu oma elu. Rindel olles tuli tihti nälga taluda ning kui toitu saadi, siis
nauditi igat ampsu. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmuse, ei ole
selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse
tunne, mis varjutab iga sõja läbi teinud põlvkonna elu. Seda on kurb mõelda. Iga inimene
väärib täisväärtusliku elu ilma igasuguse sõja ja hirmuta.
Remarque teose ,,Läänerindel muutseta" põhiidee oli näidata, mida sõda võib ühe
põlvkonna inimestega teha. Sõda muudab inimeste mõttemaailma ning emotsioone, eelkõige
muututakse ükskõikseteks. ,,Me oleme ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks meist pidi sellest