Kõigil neil vormidel on ka oma erinevad sihtgrupid mägironijad võivad olla ka usulistel eesmärkidel reisijad (näiteks matkad Tiibetisse), kõrbematkajad otsivad lisaks suurele kuumusele ka ennenägematuid vaatepilte ja suur-linnadesse satuvad sageli niinimetatud seikluturistina ka tavalised ärimehed. Seiklusturism on viimaste aastate jooksul tugevasti kasvanud (15% aastas) ning väga paljude spetsialiseerunud reisikorraldajate jaoks on see nende nisiks. Seiklusturiste võib laias laastus jagada ka kaheks need, kes eelistavad puhkuse ajal tegeleda aktiivselt seiklustega ning teised, kes on seikluste keskele sattunud juhuslikult näiteks ajakirjanikud, ärimehed, arendusinimesed, kes peavad oma tööd tegema ekstreemses keskkonnas. Tänapäeval defineeritakse seiklusturismi enam mitte kui üht riskantset tegevust, vaid kui uute kogemuste ja teadmiste otsimist. Lisaks tuleks seiklusturismi olemusest
inimtegevusest vähe mõjustatud metsi ja randa ning kahte ajaloolise väärtusega kultuurmaastikuala: Ristna tuletorni ja selle lähemat ümbrust koos hoonetega ning Ristna- Lõunanina militaarala II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega. Ristna tuletorn ja rand on populaarsed külastusobjektid, selleks võiks saada ka 6 militaarala. "Surfiparadiis" meelitab seiklusturiste, kuid peletab eemale vaikust ja rahu otsivaid puhkajaid. Kõpu-Ojaküla-Ülendi ala hõlmab nimetatud külasid. Nendest huvitavaim on Kõpu küla, kus asub ka Kõpu tuletorn, mis on Hiiumaa sümboliks. Küla ja mõisa põllumaad on säilinud suures osas oma traditsioonilisel kujul. Suur osa neist on muutunud looduslikuks rohumaaks, servaaladel kasvab ka kadakaid ja üksikuid puid. Praegu on enamus põlde ja rohumaid kasutamata ja kunagistest puisniitudest ja -karjamaadest on saanud mets
annaabi.ee 
