troopiliselt saarelt. Neil tuleb ise hakkama saada. Nad valivad endale juhiks Ralphi, kes üritab Põssa toetusel luua reegleid. Ralph süütab signaaltule, mis oli grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja kooripoisid sümboliseerivad vägivalda ja kurjust seiklusliku jahi tõttu. Õeluse ja tsivilisatsiooni mõjud teravdavad poiste hirmu müstilisel saarel. Poisid hakkavad mõtlema, et saarel elab koletis ja see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endis, nende metsikus mõttemaailmas. Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin end seda lugema. ’’Kärbeste Jumal’’ ei ole kindlasti selline
tema stiil- elunähtuste võigas kujutamine;tema teg. on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"- sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Karl Ristikivi-seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi"-Eesti lähimast ajaloost. ,,Ei juhtunud midagi"-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-,,Hingede öö"-sürrealistlik,
mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika. Jutustus-,,Kui päike läheb looja" 11. Karl Ristikivi- 1912-1977. Sündis Pärnumaal vallaslapsena, tema ema oli taluteenija ja pidi seetõttu tihti kodu vahetama. Ema saatis ta edasi õppima Tallinna, poiss tahtis saada lenduriks. Õppis Tartu Ülikoolis geograafiat ning edasi läks saksa sõjaväkke, püsiva elukoha leidis Rootsis Stickholmis, tööas ametnikuna ja reisis palju. Looming: seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi"-Eesti lähimast ajaloost. ,,Ei juhtunud midagi"-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses.
Vilde kujunemisel oli tähtis osa saksa kirjandusel. Vilde töötas mitmetes ajalehtede toimetustes, koos vaheaegadega kestis tema ajakirjanikupõli üle 20 aasta. Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjaniku töö kõrvalt. Teda võib pidada esimeseks eesti kutseliseks literaaliks, kes pole oma ametiga leiba teeninud. Üliviljaka kirjaniku nooruslooming romaanid, jutustused, novellid, humoristlikud lühijutud ning vested oli peamiselt hoogsa, seiklusliku sündmustiku, teravate konfliktide, imeväärsete saatusepöörangute ning pealiskaudse inimesekujutusega ajaviitelektüür. Teoste tegevustik arenes ühtviisi ladusalt nii eesti küla miljöös kui ka välismaa suurlinnades, nii äri- ja haritlaskondades kui ka ühiskonna põhjakihtides. Vilde teosed olid vabad pealetükkivast õpetlikkusest. Püsiv ja mitmekülgselt arendatud teema Vilde loomingus on armastus ja seksuaaleetika.
Peamine aga, mille poolest Bornhöhe teisi ajalooliste juttude kirjutajaid tollal ületas, on karakterilooming. Nii Bornhöhe kui ka Vilde ajaloolistes teostes saame siiski näha mõningaid karakteriloomingulisi tulemusi, kuigi pearõhk on üldiselt ikkagi eelkõige sündmustel, suhete keerukusel, välisel põnevusel. Vahe on Bornhöhe ja Vilde puhul selles, et Bornhöhel ei olnud ajaloosündmused peamised. Ta kasutab oma romaanides küll ajaloolisi isikuid (Ivo Schenkenberg jt) ning seiklusliku tegevuse taustal on autor tabavalt üldist ajaloolist olustikku kirjeldanud, aga ajaloo lahtikirjutamine ei olnud eesmärk omaette. Ka Jaan Krossil polnud ajaloo lahtikirjutamine omaette eesmärk. Ajalooline romaan võimaldas talle lihtsalt vabamad käed kirjutamisel. Sellest sai juba eelpool ka pisut aimu antud. Kross balansseeris kord faktitõe ja väljamõeldise piiri peal, teinekord aga oli peensusteni faktitäpne. Kui toetuda kirjaniku enese skeemile ajaloolise romaani neljast
Aga selle fasismiprotsesside diplomitöö peale ei julgetud välja minna, öeldi, et parem kaitse oma stsenaariumiga Bornhöhe ainetel. See Bornhöhe järgi tehtud asi ei tahtnud siin "Tallinnfilmis" vedu võtta ja siis sa tegid viie päevaga täiesti uue, oma loo. Kuidas see kõigi aegade kuulsaim Eesti mängufilm "Tallinnfilmis" tuurid üles võttis? Selle idee autoriks oli peatoimetaja Lembit Remmelgas, kes leidis, et see on üks seiklusliku süzeega film ja vaja oleks teha midagi sellist. Esimesed minu kirjutatud variandid olid küllalt Bornhöhetruud, tõin sisse mõned uued tegelased. Stsenaariumil oli õige mitmeid kosilasirezissööre, ka Kalju Kiisk ja Jüri Müür, ükski ei võtnud vedu. Aga siis tuli Grigori Kromanov, algas vaevaline ja pikk diskuteerimine selle filmi ümber. Ta oli armas ja intelligentne inimene, aga ma ei saanud mitte kuidagi aru, mida ta tahab.
"Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus - "Villu võitlused" (1890), milles käsitleb kroonika nappide teadete alusel 1343. aasta sündmusi Viljandis. Sakala talupojad valmistasid ette ja tegid katse vallutada Viljandi loss kavalusega. Üritus ebaõnnestus, sest salanõu reetis naine, kes tahtis päästa poega. Romantilise ajaloolise seiklusromaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" (1893) tegevus toimub Liivi sõja ajal Tallinnas ja selle ümbruses. Seiklusliku tegevuse taustal on autor tabavalt kujutanud üldist ajaloolist olustikku. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 17 Ajalooainete kõrval äratasid tähelepanu Bornhöhe olevikuainelised lood. Vaimukas satiiris "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892) naerab välja iseenese tarkusest end vaimuhiiglasteks pidavad isehakanud leiutajad, tõusiklikud poolharitlased, harimatud kirjanikud ja nende epigoonliku loomingu.