Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal.
1979-1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jmt keelde). Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt). Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud
Ka hiljem järgisid inglise disainerid "Arts and Crafts" liikumise pärandit ning seega erinevalt Euroopa teistest sarnastest liikumistest polnud nad võimelised leidma midagi ühist tööstusega. Suurem enamus inglise disaineritest, kelle tööd inspireerisid uue stiili arengut mandril, tundsid vastumeelsust mandri-juugendi suhtes. Näiteks Walter Crane teatas, et tal pole mingit ühist"selle veidra dekoratiivse haigusega, mida tuntakse juugendina". Inglismaal ei saavutanud juugend sellist seikluslikkuse või eksootilise lopsakuse taset kui teistes maades. Seetõttu pole üllatav, et juugend arenes edasi Prantsusmaal ja Belgias, kus inglaste pärandus kujundati ümber. Kuigi mõned juugendi disainerid (Henry van de Velde) jagasid Morrise sotsialistlikke ideid, ei pooldanud nad viimase vaenu tööstusliku toodangu vastu. Veelgi enam, nad tahtsid valmistada ilusaid asju, mida saaks suhteliselt odavalt toota tööstuses. Juugendi-aegne graafika
surmaohtu asetab. „Kunksmoor ja kapten Trumm“ sai 1976 aastal J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (R. Krusten 1995: 211-212). 1980-ndate aastate lasteproosa üheks väljapaistvamaks teoseks tuleb pidada A. Perviku raamatut „Arabella, mereröövli tütar“ (1982) (M. Müürsepp, … 1995: 46). Mereröövliromaani tegevus toimub mereröövliraamatutest- filmidest tuttavas, kõigile otsekui reaalsena teada ja tuntud, ometi aga tihedalt legendidesse mähkinud piraadimaailmas. Põneva seikluslikkuse ning romantilise salapärasuse kaasabil kõneleb kirjanik siin hea ja kurja võitlusest. Arabella kujunemisloo kaudu saab selgeks inimlikkuse ja headuse üleolek kurjast, omalt poolt toetab seda mõtet ka Arabella isa, röövlipealik Taaniel Tina moraalne pankrott ja häving. Kirjanik on suutnud selgitada mitmeid elu põhiprobleeme ning on teinud seda lastele mõistetava kujundlikkusega (R. Krusten 1995: 212). Ka muinasjutus „Sookoll ja sisalik“ (1986) püüab A
monumentaalseid kujusid, milles väjendub ajalooline tõe ja millel on suur üiskondlik-eetiline mõujõd. Bornhöe tugevaimaks teoseks on kahtlematult «Tasuja». Sellega võreldes on «Villu võtlused» ja «Vüst Gabriel» kirjutatud kül suurema kirjandusliku vilumusega, kuid ütlasi ka mäksa maneerlikumalt. Nendes ei tunne enam alati niisugust süavat ja siirast kaasaelamist kõgele toimuvale kui «Tasujas». Jäjest rohkem tuleb esile teatav seikluslikkuse moment, mitmesugused trafaretsed motiivid ja võted; kohati tundub kunstlikku konstrueerimist, tahet lugejat hämastada ja põevuses hoida. Sellega kaasneb asjaolu, et kangelastel vahel nagu taanduks üiskondlik mõlemine ja vastutustunne, nad toimivad mõigi kord uisapäsa, ainuüsi isiklike huvide, tunnete ja afektide mõul (eriti Gabriel), mille tõtu nende tegevuses on teatavat juhuslikkust ja jäjekindlusetust. Kangelane on seda suurem ja üevam, mida tugevam on tema side rahvahulkadega,
annaabi.ee 
