kohandada vastavalt publiku vajadusele. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. Fantaasiakirjanduse arengust Eestis (fukit) 1920-30 Juhan Jaik - suurem osa loomingust seotud fantastiliste 50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus. Iko Maran & Jaak Sarapuu viljelenud teaduslik-fantastilist seiklusjuttu. Fantastiline suund sai võimalikuks alles nn sula aastatel. Uue kvaliteedini jõudis kunstmuinasjutt 60. aastate alguses. 1959. ilmus Vladimir Beekmani teaduslik-fantastiline jutustus "Aatomik. 1962. ilmus Eno Raua "Sipsik", eeskujuks paljudele elusaks muutunud mänguasjadest tegelaskujudele. Heljo Mänd "Koer taskus" 1967, Henno Käo "Oliüks" 1989. Dagmar Normet "Lõvi ja lohe" (1994), tegevus keskaegses Tallinnas. 1994. Edgar Valter "Pokuraamat".
", ´+ kohustuslik lugemisvara koolis. Tekstid väljendavad mingeid hoiakuid, nt. vastandusi ilus-inetu; mees-naine. LUGEJA ÜLESANNE : ON VARJATUD privilegeeritud hoiakud üles leida ja avalikustada. Viimastel aastakümnetel käsitletakse palju rahvuse ja rassiga seotud temaatikaid. Koloniaalne pärand on paratamatult Euroopas kultuuriloo üks osa. NT ,,Robinson Crusoe"- indiviid loob oma asunduse(riigi), Reede on sisuliselt tema ori. Kui varem loeti seda rmt-t kui põnevat seiklusjuttu, siis 21. sajandil vaadeldakse teisest seisukohast. Lugeja osaga seoses kujuneb mõiste ,,LÜNK"ehk LÕHE. MÕISTE LÜNK- lugemisel tekivad ,,häired" , kuna kõike täiesti ära ei seletata. Lugemise käigus nö. lugeja ,,täidab" ise need lüngad. Nt.ei kirjeldata tegelase välimust üksikasjalikult, samas see tegelane kuidagi konkretiseerub meie jaoks( võtab kuju). Kui palju neid lünki tekib, sõltub sellest, milline on lugeja varasem info antud ajastu vm kohta. Lünkade teke
annaabi.ee 
