"Meie aja kangelane" M. Lermontov 1) Nii Puskini Jevgeni Onegin kui Lermontovi Petsorin esindavad oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Kui Onegin on läbinisti romantiline kangelane, siis Petsorini puhul esineb ka realistlikke jooni. Nii Onegin kui Petsorin on seiklusjanulised noored mehed, kelle arvates peab ümberringi kogu aeg midagi toimuma, sest muidu muutub elu igavaks. Naistesse suhtuvad mõlemad tegelased üleolevalt. Puskini teoses ei suuda Onegin esmalt uskuda, et lihtsast maatüdrukust Tatjanast sai suurilmadaam ning teiseks tantsis ta ballil Olgaga vaid selleks, et Lenskit armukadedaks ajada. Olga tunnetest polnud tal sooja ega külma, tütarlaps oli tema käes nagu nukk. Lermontovi Petsorini üleolevus naistesse väljendub selles, kuidas ta
huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi valmistavad viisad, mille hankimise kord muutub väga tihti. Eestlastel on vast kõige kergem viisat hankida läbi Helsingi saatkonna. Turistid tulevad Indoneesiasse enamasti Euroopast ja Ameerikast. Balil võib leida ka noorukeid, kes on vanematega kaasa tulnud aga enamasti külastavad Indoneesiat ikkagi vanemad inimesed või seiklusjanulised. Indoneesia turismilause ,,Ultimate in Diversity" (lõplikus mitmekesisuses) on kõlalt kohmakas aga sisult õige. Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida. Mõningad vaatamisväärsused:
inimeste ja huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi valmistavad viisad, mille hankimise kord muutub väga tihti. Eestlastel on vast kõige kergem viisat hankida läbi Helsingi saatkonna. Turistid tulevad Indoneesiasse enamasti Euroopast ja Ameerikast. Balil võib leida ka noorukeid, kes on vanematega kaasa tulnud aga enamasti külastavad Indoneesiat ikkagi vanemad inimesed või seiklusjanulised. Indoneesia turismilause ,,Ultimate in Diversity" (lõplikus mitmekesisuses) on kõlalt kohmakas aga sisult õige. Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida.