Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal 1. Kirjutada välja 7-10 ajastule (Eesti keskajale) vastavat mõistet. Koostada näitelause. Munk – meessoost vaimulik, kes elas kloostris. Mungad elasid tsölibaadis, askeesis ja loobusid eraomandist. Nunn – naissoost vaimulik, kes elas kloostris. Kloostrielu oli naisele pere- ja abielu alternatiiv. Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks. Liivimaa maapäevi korraldati vastavalt vajadusele ja enamasti Liivimaa keskosas, Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Kõrgmeister resideeris Marienburgi ...
Ma olen eesti keelt õppinud üheksa aastat. Mul on suur perekond. Ma elan kassiga ja emaga. Minu tädi, onu ja vend elavad Venemal. Ma väga armastan oma perekonda. Ta ei ole samsugune nagu teised. Emaga me elame sõbralikult ja hästi. Mul on hobi. Minu hobid on: saali hokki, korvpall ja jalgpall. Veel ma jooksen igapäev ja mulle meeldib joosta. PÜhkepaevadel on mul rohkem vaba aega. Ma armastan vaba ajal vaadata telekat ja käia jalutamas. Ma eelistan vaadata mangufilmi ja seiklusfilmi. Mulle meeldib kuulata erinevat muusikat, lugeda raamatuid ja mängida arvutimänge. Ma väga armastan aitada emad tema kodus töödes. Sõpradega ma armastan õues käia, käia kinos, tegeleda spordiga ja süüa kohvikus. Sõbrad on mul teise koha peal peale perekonda ja lähedasi. . Sõbradel on oluline tahendus minu elus. Veeta oma vaba aega, kui me oleme koos. Ma kardan mitmeid asju, ma kardan ämblikuid ja madusi. Ma armastan reisida Sankt Peterburgi, see on väga ilus ja seal on palju
elava ja südamliku Peppy Milleriga (Bejo), kes üritab massistseenides osalemise kaudu staariks tõusta. Peppy Miller kogub kuulsust just sel ajal, kui stuudiod otsivad esimese helifilmi jaoks kauni häälega näitlejaid, ning just siis käib George’i kuulsus alla. Tema jääb oma arvamuse juurde, et rahvas tahab teda näha, mitte kuulda ja et helifilmidel pole mingit tulevikku.Viimase paugu paneb talle börsikrahh, sest George on just paigutanud kogu oma raha tumma seiklusfilmi "Armastuse pisarad", mis ei osutu edukaks ja viib mehe pankrotti ja ta kaotab oma elumõtte. Ta pääseb tulekahjust tänu oma koerale ja edasi hoolitseb ta eest Peppy Miller, kellega ta oli mitmeid kordi kohtunud enne kui ta kuulsaks sai ja kes nüüd tahtis ainult aidata meest, keda ta tõeliselt armastab. Noor näitlejanna aitas tal pääseda ja pani ta mõistma, et kõik ei ole veel läbi, elu alles algab. Ainulaadne ja unustamatu film toob väga hästi esile filmikujunemise ajaloo
Antiigi pärand 2. kodutöö Herakles Müüditegelane, kelle valisin, on Herakles. Otsustasin valida võrreldevateks multimeediatekstideks 1983. aastal ilmunud fantaasia-seiklusfilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0085672/) ning 1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi valisin üsna juhuslikult, kuna ei oskanud midagi oodata ja lasin filmil ennast üllatada.
Võõrkeelte mõju näitavad kõige paremini tsitaatsõnad, aga ka neid ei olnud eriti palju. Uurimistöö käigus leidis kinnitust see, et erinevate väljaannete artiklid on sõnavara keerukuselt erinevad. Loomulikult loeb siin ka artikli autori stiil, aga ikkagi on loogiline, et Nädalas on kõige lihtsam ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino kõige keerulisem tekst. Uurimistöö teiseks etapiks oli mahukas sõnadeotsing Enn Vetemaa romaanist ,,Hõbedaketrajad". Teos räägib ühe seiklusfilmi võtetest. Selles teoses on ka mõnusat huumorit ja see käsitleb meie filmiloojate elu. Eesti näitlejate, filmirezissööride ja filmistuudio prototüübid on romaanis selgesti äratuntavad. Ka autor on ise sageli filmimisel osalenud. Siin teoses on koomilisi ja traagilisi lugusid, mis leiavad aset, enne kui üks film valmis saab ja vaatajateni jõuab. Enn Vetemaa teosest ,,Hõbedaketrajad" (156 lehekülge) kirjutasin välja 296 korduvat
reliikvia" juures mängis sooloviiulit ju ikka Kromanov. Loomulikult, rezissöör on ikka iga asja peremees ja tema otsused on määravad. Paul Eerikut pakkusin mina ise, tegin kohad ette, kus see laul peab olema, tema tõi sinna oma dimensiooni sisse. "Reliikvia" saatus on üldse kohutavalt õnnelik olnud. Minu meelest õnnestus Kromanovil "Viimses reliikvias" mitmed mängufilmi zanrid päris edukalt sünteesida. Ta on korralikuks ja põnevaks looks ühendanud näiteks ajaloofilmi, seiklusfilmi, kostüümifilmi, armastusfilmi, actionfilmi, õudusfilmi... Kogu see film oli üks suur tööõnnetus. Tahtsime teha tõsist filmi vabast mehest, kes tahab toimida ühiskonnast väljaspool. Aga Kromanov läks alt Goloborodkoga, kes peegeldas proovistseenis Budraitisega, nagu oleks temas psühholoogilist sügavust. Kahjuks kukkus Budraitis Taevaskojas hobusega, murdis puusaluu ja tema mängitud Schenkenberg tuli Jakobiga välja vahetada. See oli rezissööri geniaalsus. Kui ta nägi, et
annaabi.ee 
