Toiduained
kannavad nad ka selle sordi nime.
Värvuse järgi liigitatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rose veinid,
üldreeglina seda nime ei tõlgita). Valged veinid saadakse puhta viinamarjavirde
kääritamisel. Punaseid veine saadakse tumedamatest (punase, lilla või sinise koorega)
viinamarjadest, kusjuures algul toimub käärimine koos kestade ja seemnetega.
Käärimise käigus lähevad kestas leiduvad värvained üle tootesse. Rose veinide
saamiseks on mitu võimalust (seguveinina, lühiajaline kääritamine koos kestade ja
seemnetega ja nn. kombineeritud meetod osa mahla eraldatakse pärast lühiajalist
kääritamist koos kestadega, millest saadakse rose vein ja ülejäänust saadakse punane
vein).
Parkaine sisalduse alusel liigitatakse veinid vähetäidlasteks (kerged, õhukesed),
keskmise täidlusega ja täidlasteks (tugevad, rasked) veinideks. Üldreeglina on valged
veinid vähem täidlasemad kui punased.