täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90% Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest. Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada betooni ka ehitusplatsil. Segamine
olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi- ja veesegu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Graafikult ona näha ka, et liival fraktsiooniga 0,0-0,8mm puhul esines ka osiseid läbimõõduga 1 mm (6g ehk 3% kogumassist), mille esinemise tõttu võiski suureneda liiva peenusmoodul üle 2,0. Painde-ja survetugevuse sõltuvus segu koostisest ja liiva peensusest sõltub oluliselt liiva fraktsioonist. Graafikult 3 on näha, et paindetugevus on suurem seguvahekorra 1:3 puhul. Paindetugevus näitajad olid seguvahekorra 1:5 puhul suuriamd juhul, kui kasutati50% liiva fraktsiooniga 0-0,8mm ja 50% 0,63-2,0 mm ning kõige halvemad tulemused olid terastikulise koostise läbimõõduga 0-0,8 mm. Tsement-liiva suhte 1:3 puhul oli suurim paindetugevus fraktsioonidel läbimõõduga 0,63-2,0 mm. Tugevuse kasv toimub aga teatud piirini, seega veel suurema terastikule liiva kasutamisega hakkab tugevus langema, kuna tsement ei suuda liiva vahel olevaid tühemikke täita
Betoonsegu valmistatakse enamasti vastavs tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsamaiks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimelone segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trummli sinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trummlis pöörleb mingi labamehhanism. Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trummli maht, mis võib olla 100...5000 l. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist doseerimisest ja segamiseset. Doseerimine seisneb ühe trummlitäie jaoks vajalike materjalide hulkasde väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trummli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahujärgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda kasutatakse peamiselt tehastes.
osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel juhul mahulisi hulki. Veel võib seguvahekord olla nominaalne või töösegu vahekord. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad (mida nad enamasti ei ole). Tööseguvahekord arvestab täitematerjalides oleva niiskusega ja vee hulka selle võrra vähendatakse. Betooni koostise määramine seisneb seguvahekorra suhtarvude leidmises. Betooni koostis tuleb valida selliselt, et oleks tagatud tema vajalik tugevus ja plastsus võimalikult väikese tsemendi hulgaga (tsement on kõige kallim betooni koostisosa). 7. Normaalbetooni füüsikalised omadused Normaalbetooni tihedus on 2000…2600 kg/m³, poorsus 3…15%, veeimavus 2…8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest
35. Betoonisegu Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsaimaks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimeline segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trumli seinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trumlis pöörleb mingi labamehhanism. Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trumli maht, mis võib olla 100...5000 1. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist - doseerimisest ja segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide hulkade väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trumli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda käsutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega
Kordamine: 1. Kirjelda plastset betoonisegu. 2. Mis võib mõjutada betoonisegu plastilisust? 3. Kus kasutatakse raskebetooni? 4. Millest oleneb betooni tugevus? 8.7. Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases. Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: doseerimisest, 110 segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest.
annaabi.ee 
