järgi reguleeritakse töökäik. Küttesegu valmistamine karburaatoris Karburaatoris on sisseehitatud kütusepump, mis olenemata sae asendist töötamise ajal imeb kütust karburaatorisse. Kaasajal on enamlevinud firmade Tillotson ja Walbro karburaatorid. Neid kasutavad saefirmad Husqvarna, Partner, Dolmar jt. Küttesegu valmistamist nimetatakse karburatsiooniks ning vastavat seadet karburaatoriks. Karburaator koosneb membraanikambrist ja segukambrist ehk lõõrist. Viimases segatakse kütus ja õhk vajaliku koostisega kütteseguks. See kamber on rõhtjas torukujuline ruum, ühendatuna ühelt poolt silindriga, teiselt poolt õhufiltriga. Keskosa on koonusjas, nimetatakse segukoonuseks. See on vajalik, et kiirendada õhu liikumise kiirust ja sellega soodustada bensiini imemist ja seda täielikult pihustada. Keskel kas segusiiber vanadel karburaatoritel võis seguklapp. See on ühendatud gaasihoovaga
töötada põlevgaasi keskmisel ja madalal rõhul. Injektorita põletisse juhitakse nii hapnik kui ka põlevgaas peaaegu ühesuguse rõhu all (0,5...1,0 bar). Põletil puudub injektor. Selle osa täidab otsaku torusse keeratud lihtne segudüüs. Põleti skeem on kõrvaloleval joonisel. Hapnik voolab põleti segukambrisse kummivoolikust läbi nipli, reguleerventiili ja doseerimiskanalite. Atsetüleeni teekond on analoogne. Segukambrist voolab põlevsegu edasi mööda otsaku 2 kanalit, väljub suudmikust ja põleb ära, moodustades keevitusleegi. Normaalse keevitusleegi saamiseks peab gaas väljuma suudmikust teatud kindla kiirusega. Suure kiiruse korral leek kustub, väikese kiiruse korral tungib leek suudmikku. Järelikult on injektorita põletid vähem universaalsed: nad töötavad ainult põlevgaasi keskmisel rõhul. Et põletid töötaksid
annaabi.ee 
