Tabel 1. Keevitusleegi valik 1.4. Keevituspõleti. Keevitamisel, pealesulatamisel ja jootmisel on gaaskeevitaja põhiline töövahend gaaspõleti. Gaaspõleti on seade, mille ülesandeks on põlevate gaaside kokku segamine hapnikuga ja gaasileegi saamine. Iga gaasipõleti võmaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Gaaskeevituspõleteid liigitakse järgmiselt: · põlevgaasi ja hapniku etteandmise järgi segukambrise: injektoriga ja injektorita põletid ehk samarõhupõletid, · põlevgaasi liigi järgi: atsetüleeni asendavate gaaside, vedelkütuse- ja vesinikupõletid, · otstarbe järgi: universaalsed ning spetsiaalsed · leekide arvu järgi · leegi võimsuse järgi: väikese võimsusega (C2H2 kulu 25...4000 dm3/h) , keskmise (400...2800 m3/h) ja suure (2800...7000 m3/h) võimsusega põletid, · kasutus viisi järgi.
imetakse kaasa kõrgema rõhu all oleva hapniku poolt, nimetatakse injektsiooniks, ning seda tüüpi põletit injektorpõletiks. Normaalseks tööks on vajalik, et hapniku rõhk oleks 147,1...470 kPa, atsetüleeni rõhk 0,98...117,7 kPa. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli, toru ja ventiili segukambrise. Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning saadakse keevitusleek. Leek põleb stabiilselt, kui põlevsegu voolamiskiirus on 50...170 m/s. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- ja atsetüleeniventiiliga, mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Põleti otsikud on sellised, milledega võib keevitada materjali paksusega 0,2...30 mm
annaabi.ee 
