Nilsson-Ehle postuleeris, et nisu terade värvust mõjutavad kolm erinevat geeni. Ristates valgete teradega nisu tumepunaste teradega nisuga sai ta F1 põlvkonnas vahepealset värvi teradega järglased. Nende iseviljastumise tulemusena saadud F2 põlvkonnas toimus aga lahknemine seitsmeks erinevaks fenotüübiks suhtega 1 tumepunane/6 suhteliselt tumepunast/15 punast/20 vahepealset punast/15 helepunast/6 nõrgalt helepunast/1 valge. Seega kontrollisid terade värvust kolm sõltumatult segregeeruvat ja kombineeruvat osaliselt dominantset alleelipaari. Punase pigmendi intensiivsus sõltus sellest, mitu erinevat pigmenti kodeerivat alleeli järglastel oli. Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja
Nilsson-Ehle postuleeris, et nisu terade värvust mõjutavad kolm erinevat geeni. Ristates valgete teradega nisu tumepunaste teradega nisuga sai ta F1 põlvkonnas vahepealset värvi teradega järglased. Nende iseviljastumise tulemusena saadud F2 põlvkonnas toimus aga lahknemine seitsmeks erinevaks fenotüübiks suhtega 1 tumepunane/6 suhteliselt tumepunast/15 punast/20 vahepealset punast/15 helepunast/6 nõrgalt helepunast/1 valge. Seega kontrollisid terade värvust kolm sõltumatult segregeeruvat ja kombineeruvat osaliselt dominantset alleelipaari. Punase pigmendi intensiivsus sõltus sellest, mitu erinevat pigmenti kodeerivat alleeli järglastel oli. Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja
annaabi.ee 
