KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL?
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis
Barbi Pilvre
Akadeemia nr 9, 2003.a.
Kairi Saaron
Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi
kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse,
meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu
toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine.
Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus-
on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on
märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi
(Lauristin 1996).
Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti
talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks
kõigile.
annaabi.ee 
