ja lisatakse: · 1 kott fibo (peentäite kergkruus, fr. 2-4 mm) · +1 kott fibo (kergtäite kergkruus, fr. 4-10 mm) ning segatakse 2-3 minutit Segistid on erinevate suurustega, seega konkreetsele masinale sobivad kogused tuleb ise leida, pidades kinni materjalide suhtarvudest. · nüüd lisatakse 1 kott (25 kg) kuivbetooni Vetonit S-30 ja segatakse veel 3-4 minutit NB! Parim tulemus saavutatakse segisti madalaimas (kõige järsemas) tööasendis. seejärel lisatakse segistisse vähehaaval vett kuni kergkruusa graanulid omandavad läikiv-halli värvuse. FIBOMIX kergbetoon on paigaldamiseks valmis. NB! Soovitatav-lubatav kergbetooni vähim kihipaksus on võrdne suurima graanuli 3-kordse läbimõõduga. FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel Ettevalmistus Aluspõranda sisse on lihtne paigaldada tarvilikud kommunikatsioonid. Seejärel märgitakse soovitud põranda kõrgused hoolikalt loodides seinale.
Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: AAS- meetod põhineb vabada aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirigusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on gaasipõleti leek ja grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava
Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest. Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada betooni ka ehitusplatsil. Segamine Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi segatakse. Seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles siis lisatakse vesi. ● betooni kasutatakse: - kandekonstruktsioonides - armeeritult või ilma; - teekattematerjalina, - põrandateks, - mitmesuguste torude valmistamiseks,
Plaadisegu fraktsioon on kuni 0,4 mm KASUTAMINE · Keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. · Seinaplaatide ja põrandaplaatide paigaldamiseks. · Plaatide paigaldamiseks vanadele plaatidele. · Segu kasutatav sise ja välistingimustes. · Kivinenult segu külma ja kuumakindel. SEGU ETTEVALMISTAMINE · Segupulber kallata kotist segistisse või laia avaga nõusse. · Lisada vett 20 22% segupulbri kaalust (5 5,5 l 25 kg koti või 1 1,1 l 5 kg karbi kohta). · Segu segada hoolikalt mehaaniliselt või käsitsi. · Enne plaatide paigaldamist soovitav lasta segul seista 10 min. ja veelkord kergelt segada. · Valmissegu on kasutatav 4 tundi pärast vee lisamist. 6 PLAATIDE PAIGALDAMINE
Instrumendi funktsioonid 1* proovi transport leeki 2* spektraalüleminekute indutseerimine 3* vajaliku spektrijoone isoleerimine 4* kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine 5* tulemuse esitamine Leek peab võimaldama atomiseerimist ja ei tohi aatomeid ioniseerida. Leekatomisaator koosneb udustist ja põletuskambrist. Proov juhitakse pihustatuna läbi leegi, toimub ergastus. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus
Doseerida võib kaalu või mahujärgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda kasutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil. Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja veehulka tuleb selle võrra vähendada. Materjalide segistisse asetamise järiekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ veest ning segatakse, seejärel listatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord aga segatakse algul läbi kuivad materjalid ja siis lisatakse vesi. Vajalik segamise aeg sõlutb segu plastsuset ja segisti suurusest. Suurem segisti ja jäigem segu nõuavad pikemat segamise aega. Minimaalne segamise aeg kõig 1 kuni 3 minuti piires. Segamisel segu tuheneb ja maht väheneb.
Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest: C2V 2 C1 V 1=C 2 V 2 V 1= C2 1000 mg/ml x ml 5 mg/ml 100 ml 5 100 V 1= =0,5 ( ml ) 1000 Kaliibrimislahuse 5 mg/l jaoks on vaja võtta 0,5ml standardlahust ja (100-0,5)=99,5ml vett. Mõõtmine toimus leek-aatomabsorptsioonspektroskoopilisel meetodil. Proov imetakse koos kütte- ja oksüdeerijagaasidega läbi toru segistisse. Segistis proov pihustub. Proov aurustub ja seejärel atomiseerub leegis, kus temp. on 2100-2400 kraadi. Õõneskatoodlambist tulev kiigus läbib leeki, kus Zn elemendi aatomid neelavad kiirgust, mille käigus lähevad need aatomid ergastatud olekusse. Seejärel saadetakse see kiir monokromaatorisse. Monokromaatoris oleva difraktsioonivõre abil selekteeritakse kindla lainepikkusega kiir. See kiir saadetakse detektorisse, kus info töödeldakse ning spektroskoobi ekraanil kuvatakse tulemus.
Tekkinud tuhk eemaldatakse reaktorist, osa sellest täiendavalt kuumutatakse ning suunatakse soojuskandjana tagasi reaktorisse. TSK meetod Joonis 2.Tahke soojuskandja utmise meetod Galoteri protsess Põlevkivi termiline töötlemine TSK meetodil on Eestis rakendatud Galoter protsessina (joonis 3) Galoter protsessis põlevkivi, läbinud kuivatis katel-utilisaatorist väljuvate kuumade suitsugaaside voos kuivatusprotsessi, suundub segistisse, kus segunedes kuuma soojuskandjaga (tuhk) liigub edasi pöörlevasse trummelreaktorisse. Reaktoris toimub põlevkivi orgaanilise aine termiline lagunemine tub tehnoloogilises koldes õhu lisamisega. Saadud tuhast eroimaldatakse jämedateraline osa, mis uuesti kasutatakse soojuskandjana põlevkivi reaktoris. Poolkoksi termooksüdeerimisel auru- ja gaasiseguks. See lahutatakse separaatoris tahkest faasist (poolkoksi ja soojuskandja segust) ja suunatakse kondensaatorisse.
Olgu liimi kulu väliskihtidele 12 % ja sisekihile 8 %.Absoluutselt kuiva liimi kogus on seega 7198,22 x 12 väliskihtidele L v = 100 + 12 = 771,2 kg/h 9675,2 x 8 sisekihile Ls = 100 + 8 = 716,6 kg/h Segistisse suunduva absoluutselt kuiva puitmaterjali kogus on väliskihtidele 7198,22 - 771,2 = 6427 kg/h 6 sisekihile 9675,2 - 716,6 = 8958,6 kg/h Punkritesse suunduva absoluutselt kuiva laastu mass koos tagastatavate jäätmetega on väliskihtidele 6427 - 767 = 5660 kg/h sisekihile 8958,6 - 662,1 = 8296,5 kg/h
segukomponendid antakse dosaatoritesse pidevtranspordivahenditega b) torn-tüüpi tehased mille seadmestik on asetatud üksteise kohale ning komponendid tõstetakse kas pidevtranspordivahenditega kulupunkritesse, kust vabalangemisega antakse ette dosaatoritesse ja sealt täitekolu kaugu segistitesse. Sideaine antakse kulupunkritesse pneumo-transportvahenditega. Vesi paakidest dosaatoriga ning lisandid dosaatoriga doseeritakse otse segistisse. Valmissegu väljastatakse valmissegupunkritesse kust see väljastatakse tarbijale. Segukomponentide doseerimine võib toimuda a) kaaluliselt b) mahuliselt ning sellest lähtuvalt jaotatakse samuti ka dosaatorid a) mahulisteks b) kaalulisteks. Lisaks sellele jaotatakse nad tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilised b) pideva tööprotsessiga ja juhtimissüsteemi järgi a) käsitsijuhtimisega b) automatiseeritud distantsjuhtimisega c) automaatjuhtimisega. 8. Mördisegistite liigitus. 1
aatomid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastud ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. 19.Atomisatsioon leegis Mõõtmiste käigus uuritakse EM kiirguse absorptsiooni aatomite poolt, siis proov peab olema atomiseeritud. Kõige tuntum meetod - atomisatsioon leegis. Gaasid (õhk+atsetüleen) juhitakse segistisse; lisatakse uuritav proov, mis pihustatakse; Suunatakse leeki (ehk "küvetti") kus lahus aurustub ja atomiseerub => aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele ehk põhiolekusse. Valgusallikast (ehk õõneskatoodlambist) tulev kiirgus läbib leeki, kus vastava elemendi aatomid absorbeerivad kiirgust, mille käigus lähevad aatomid ergastatud olekusse. Leegis neelavad vabad aatomid välise allika energiat. 20.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s
C(CH3) = CH CH2]n 28. Tähtsamad sünteetilised kautsukid. Kõiki kautsukke võib jagada üldotstarbelisteks ning eriomadustega kautsukkideks. Viimaste eriomadused on: termiline püsivus ,külmakindlus, keemiline püsivus hapete ning leeliste suhtes jne. Üldotstarbelised: Butadieen ,Butadieen-stüreen jt Eriotstarbelised: Butüül jt. Vaatame näitena SBR tootmist .Tegemist on kopolümerisatsiooni protsessiga. .Butadieen ja stüreen suunatakse segistisse. Eraldi valmistatakse emulgaatori vesilahus, mis suunatakse samuti järjestikustesse reaktoritesse . Selle aja jooksul, mil segu läbib järjestikused reaktorid, reageerib ära ca 60% toorsegust laateksi moodustumisega. Valmissegu drosseldatakse ning suunatakse aurutuskolonni ,kus eraldatakse reageerimata jäänud stüreen ja butadieen. Laateks filtritakse ning suunatakse töötlemisele . Saadakse geel, mida pestakse veega ning suunatakse lintpressile. Saadud toorkautsuki lint
Segisti maht 1900 l 4400 l Segisti laius 2,5 m 1,85 m Segisti kõrgus 2,10 m 3,05 m Segamise aeg 10-15 min 25 min Murska veski imeb teravilja 5-10 meetri kauguselt, kuid Poolast päris veski imeb teravilja kuni 20 meetri kauguselt ja puhub jahvatuse segistisse. Mõlemal veskil on olemas digitaalne kaal, mille pealt on hea vaadata, kui palju mingit kompomenti on juba segistis ning see võimaldab lisada mällu viit erinevat komponenti, kaalu täpsus on üks kilogramm. Doza Mechi segistit kastutatakse sellepärast rohkem, et ta mahutab peeaaegu 4 tonni jahu, kui teine mahutab ainult ühe tonni. Tigutransportööriga jahu saamine autosse võtab maksimaalselt aega kuni 10 minutit.[1,2] Kui auto täis laetud, sõitis auto kaalule ja pandi
materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda käsutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil. Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja vee hulka tuleb selle võrra vähendada. Materjalide segistisse asetamise järjekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik ja % veest ning segatakse, seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord aga segatakse algul läbi kuivad materjalid ja siis lisatakse vesi. Vajalik segamise aeg sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest. Suurem segisti ja jäigem segu nõuavad pikemat segamise aega. Minimaalne segamise aeg kõigub 1.. .3 minuti piires. Segamisel segu tiheneb ja maht väheneb
arvutatakse tsemendi kulu. Edasiselt arvutatakse ka killustiku ning liiva kulu. 27. Segusõlmede kaks tüüpskeemi, nende eelised ja puudused Vertikaalne skeem: eelised: väike pindala, pikaajaliseks kasutamiseks suure võimsusega tehases. Laost liigub täitematerjalid vertikaalselt üles, jaoturist läbi ja silosse, kuhu lisatakse ka vertikaalselt liikuv tsement(tigutranspordiga). Doseeritakse ära ning vahepunkrist liigub segistisse, kuhu liigub ka doseeritud kujul vesi ning lisandid. Segistist liigub kolupunkrisse, kust edasi segurautosse. Horisontaalne skeem: eelised: väike kõrgus, seadmeid lihtne monteerida, mobiilsed. Vahe selles, et tsement ja täitematerjalid liiguvad doseeritud kujul horisontaalselt pikalt ning alles siis segatakse veega segistis. 28. Toormaterjalide ladustamine, doseerimine ja betooni segamine Ladusid on mitme kujuga ning need võivad olla lahtised või kinnised. Lahtised laod on
14 3.2 Isetiheneva betooni kasutamine Isetiheneva betooni valmistamine: · Segamiseks sobivad igat tüüpi segistid. Segamisaeg peab olema mõnevõrra pikem kui tavabetooni puhul. · Enne kui alustada isetiheneva betooni tootmist, peab sellega tegelema hakkavad inimesed välja koolitama. · Superplastifikaatori lisamine segamise lõppstaadiumis annab paremad voolavustulemused. · Kui ehitusobjektil lisatakse segistisse terasfiiber, tuleb segu segada vähemalt 1 minut iga kuupmeetri kohta. · Enne segu vahetut kasutamist ehitusobjektil peab vastutav töötaja hindama segu voolavust kas visuaalselt või viima läbi voolavuskatse ning veenduma, et segu ei kihistu. ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut
· Toodete kõrgem veepidavus. 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine Isetiheneva betooni valmistamine: · Segamiseks sobivad igat tüüpi segistid. Segamisaeg peab olema mõnevõrra pikem kui tavabetooni puhul. · Enne kui alustada isetiheneva betooni tootmist, peab sellega tegelema hakkavad inimesed välja koolitama. · Superplastifikaatori lisamine segamise lõppstaadiumis annab paremad voolavustulemused. · Kui ehitusobjektil lisatakse segistisse terasfiiber, tuleb segu segada vähemalt 1 minut iga kuupmeetri kohta. 16 · Enne segu vahetut kasutamist ehitusobjektil peab vastutav töötaja hindama segu voolavust kas visuaalselt või viima läbi voolavuskatse ning veenduma, et segu ei kihistu. ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast
igast kunstipoest osta) ette joonistatud pilt seinale. Lastakse pildil kuivada 5-6 tundi kuivada. 2.3. Põrand 2.3.1. Tasandamine Et põrand saaks sile tuleb seda ennem tasandada. Tasandustöödeks valisin isetasanduva põrandate tasandussegu põrandanaks uninaks-ilt. Segu kasutatakse betoon- ja teiste kivipõrandate tasandamiseks. Sobib aluspinnaks rullmaterjalidele, pehmetele kattematerjalidele, keraamilistele plaatidele, parketile jne. Segupulber kallata kotist segistisse või laia avaga nõusse. Lisada vett 26- 30% segu kaalust (6,5 - 7,5 l 25 kg koti või 1,3 -1,5 l 5 kg karbi kohta). Segada hoolikalt kuni segu täieliku märgumiseni. Lasta segul 3- 5 min. seista. Valmissegu kasutamise aeg on 45 min. 16 Enne segu paigaldamist puhastada põrand tolmust. Puhastatud põrandat on kasulik enne segu paigaldamist niisutada või töödelda spetsiaalse liimilahusega
Koostis tuleks valida selline, et valatav konstruktsioon tuleks piisavalt tugev ning segu piisavalt plastne. Betooni kõige kallim koostisaine tsement. 1 m3 betooni kohta kulub 200-400 kg tsementi. Tsemendi hulk sõltub ka muidugi kasutuskohast. 1.24 Betoonisegude valmistamine, transport, paigaldus Betooni valmistatakse üldjuhul tehases. Harva võib ette tulla, et seda valmistatakse ka ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Materjalid lisatakse segistisse ning segatakse läbi. Segamisaeg sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest. Betooni transport tehasest ehitusplatsile teostatakse kõige tihedamini autosegistiga. See võimaldab sõitmise ajal betooni segada. Seega pole ohtu, et segu kaugema sõidu peale kivistuma hakkaks. Ehitusobjekti sisene transport toimub betooni pumba ning kraana abil. 22
13. Mis on filler ja nõuded fillerile? Nõuded fillerile on samuti väljendatud geomeetriliste, füüsikaliste ning keemiliste ja keskkonnanõuete näol, lisaks nõuded filleri ühtsusele. Üldnõuded: · fillerit tohib hoida ainult vastavas punkris; · filler peab alti olema kuiv; · erilise tähelepanu all tuleb hoida filleri teisaldus- ja doseerimisseadmete korrasolek. Üldnõuded filleri doseerimisele: · filler doseeritakse segistisse fillerikaalu abil; · doseerimisseadmeid peab proovikaalumiste abil pidevalt kontrollima; · peab vältima filleri niiskumist; · peab jälgima tolmueemaldusseadmete seisukorda. 14. Milliseid sideaineid kasutatakse asfbestsegudes? Sideainetena kasutatakse enamasti bituumenite erinevaid modifikatsioone. Näiteks põlevkivibituumenid, naftabituumenid, bituumenemulsioonid jne. Tähtsamad omadused on viskoossus erinevatel temperatuuride, vananemiskindlus, venivus, nake jne. 16
ülikõrgsagedusliku generaatori, mis toodab lühiajalise ülikõrgsagedus- liku impulsi. Ülikõrgsageduslik impulss suunatakse mööda õõnsat laine- juhet läbi antenni ümberlüliti kitsa suunakarakteristikuga antenni. Objektilt peegeldunud kaja suunatakse antennist läbi antenni ümberlüliti vastuvõtjasse, mille esimeseks astmeks on segisti. Ülikõrgsadesulike võnkumiste võimendamine on keeruline, sellepärast tuleb kajasignaali sagedust vähendada. Seda ülesannet täidab segisti. Segistisse siseneb ühelt poolt vastuvõetud kajasignaal ja teiselt poolt hetereodüüni – mõne millivatise võimsusega ülikõrgsagedusliku generaatori - sagedus, mis on 30...60 MHz madalam kajasignaali sagedusest. Segisti väljundist suunatakse 30 – 60 MHz sagedusega võnkumised vahesagedusvõimendisse, kus teda võimendatakse 10 ...1014 korda. 12
edasi toore põlevkivi vint-toitja punkritesse. Vint-toitja väljumisosa kujutab endast reguleeritava siibriga kambrit, mis tagab, et seadme aparatuur on ümbritseva atmosfääri suhtes õhutihedalt suletud. Kuivatamata põlevkivi liigub edasi, kuni lõpptulemusena väljub kuivatatud ja täiendavalt peenenenud põlevkivi kuivatist gaasi-tolmu seguna [27]. Kuivakivi tsüklonites eralduv pölevkivi antakse transporteerivate hermeetiliste vint-toitjate abil segistisse. Hermeetilised vint-toitjad on varustatud reguleeritava siibriga kambritega, mis võimaldavad välitada suitsugaasi ja gaasiliste utmisproduktide segunemist. Kui kuivatis on toimunud põlevkivi ja tuha esmane kontakt, saab n-ö keev mass liikuda edasi reaktorisse. Pöörlevas trummelreaktoris toimub kuuma tuha ja utmisele suunatud orgaaniliste ainete (pölevkivi orgaaniline osa, kummimass, jääkölid ) temperatuuride ühtlustumine. Utmisel ( poolkoksistamisel ) eralduvad produktid
110 segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest. Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada betooni ka ehitusplatsil. Segamine. Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi segatakse. Seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles siis lisatakse vesi. 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine Betooni transport. Transpordi segistist paigalduskohale võib jagada kahte ossa: ehitusplatsi-väline transport, ehitusplatsi-sisene transport. Betoon tuuakse tehasest ehitusplatsile tavaliselt kallurautoga
Nii paljundati rakkude kasvatamisel 35S sisaldaval söötmel faagi, kus radioaktiivselt olid märgistatud valgud, DNA aga mitte. Kui söötmesse oli lisatud 32P, kuid mitte radioaktiivne väävel, sisaldasid paljunemistsükli läbinud faagipartiklid radioaktiivselt märgistatud DNA-d ja valkudesse radioaktiivsust ei lülitunud. Viidi läbi 2 paralleelkatset: 1) 35S-ga märgistatud T2 partiklitega nakatati E. coli rakke mõne minuti vältel. Seejärel viidi nakatatud rakukultuur segistisse (blender) ning tsentrifuugiti rakud põhja. Enamus radioaktiivsusest jaotus rakupinnalt vabanenud faagi valkude koostises supernatanti. 2) 32P-ga märgistatud T2 partiklite puhul viidi läbi sama protseduur. Sel juhul jäi enamus radioaktiivsust pärast rakkude põhjatsentrifuugimist rakkudesse. Need katsed kinnitasid, et rakkudesse sisenes faagi T2 DNA, mitte aga valguline komponent.
Nii paljundati rakkude kasvatamisel 35S sisaldaval söötmel faagi, kus radioaktiivselt olid märgistatud valgud, DNA aga mitte. Kui söötmesse oli lisatud 32P, kuid mitte radioaktiivne väävel, sisaldasid paljunemistsükli läbinud faagipartiklid radioaktiivselt märgistatud DNA-d ja valkudesse radioaktiivsust ei lülitunud. Viidi läbi 2 paralleelkatset: 1) 35S-ga märgistatud T2 partiklitega nakatati E. coli rakke mõne minuti vältel. Seejärel viidi nakatatud rakukultuur segistisse (blender) ning tsentrifuugiti rakud põhja. Enamus radioaktiivsusest jaotus rakupinnalt vabanenud faagi valkude koostises supernatanti. 2) 32P-ga märgistatud T2 partiklite puhul viidi läbi sama protseduur. Sel juhul jäi enamus radioaktiivsust pärast rakkude põhjatsentrifuugimist rakkudesse. Need katsed kinnitasid, et rakkudesse sisenes faagi T2 DNA, mitte aga valguline komponent.
annaabi.ee 
